Kas ma lähen hulluks?
Mõte „aga kui ma lähen hulluks?“ on üks sagedasemaid ärevushirme. See võib tabada paanikahoo ajal, kui maailm tundub äkki ebareaalne, kui pähe kargab hirmutav, võõras mõte, või pärast mõnda unetut ööd. Mida rohkem inimene end kontrollib, seda suuremaks hirm kasvab. Enamasti on selle taga ärevus, mitte psühhoos, kuid mõnikord tasub tõesti arstiga rääkida.
Test koosneb 16 küsimusest selle kohta, mida olete kogenud viimase 3 kuu jooksul. Pooled neist käsitlevad ärevusele omast hirmu oma mõistuse pärast (hirm, kahtlused, enda kontrollimine, ebareaalsuse tunne stressiolukorras), pooled kogemusi, mida arstid hindavad võimalike psühhoosimärkidena (asjad, mida teised ei saa kinnitada, kindlad ebatavalised veendumused, muutused, mida märkavad teised). Tulemuses näete kahte eraldi skoori ja soovitust, millise testi või spetsialisti juurde edasi minna.
Kui abi on vaja kiiresti: kui hääled käsivad teil endale või teistele haiget teha, kui tunnete end ohus, olete väga segaduses ega saa enam aru, mis toimub, või lähedased näevad teie juures äkilist ja selget muutust, helistage 112 või minge kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kui teil tekivad enesetapumõtted, helistage ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006 või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) ja lugege, mida teha, kui tekivad enesetapumõtted.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Miks on hirm hulluks minna nii sage
Hirm, et „lähed hulluks“, on üks iseloomulikumaid ärevuse sümptomeid. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni diagnostikakäsiraamatus DSM-5-TR on paanikahoo sümptomite hulgas otse nimetatud hirm kaotada kontroll või „hulluks minna“ ning paanikahoogu kogeb elu jooksul vähemalt korra umbes 8-23 inimest 100-st. Hoo ajal reageerib keha nii tugevalt, et mõistus otsib seletust ja leiab sageli kõige hirmsama: „mu peaga on midagi lahti“.
Kaks muud sagedast allikat on depersonalisatsioon ja derealisatsioon (ebareaalsuse tunne maailma või iseenda suhtes) ning pealetükkivad mõtted. Lühiajalist ebareaalsuse tunnet kogeb elu jooksul vähemalt korra väga palju inimesi, eriti stressi, unetuse või paanika ajal. Ebameeldivad, võõrad mõtted tekivad uuringute andmetel enamikul täiesti tervetest inimestest; probleem algab siis, kui inimene hakkab neid kartma ja kontrollima.
Mille poolest erineb ärevus psühhoosist
Piir ei ole alati selge, seepärast hindab seda arst. Siiski on mõned sagedased erinevused, millele toetub ka see test:
- Kahtlus versus veendumus: ärevil inimene küsib „aga kui?“, psühhoosi ajal tundub ebatavaline mõte aga sageli iseenesestmõistetava tõena.
- „Kas ma kuulen?“ versus „ma kuulen“: kuulatamine, kas hääl ei kostu, on omane ärevusele; hääl, mis kõlab tõeliselt ja mida teised ei kuule, on põhjus arsti poole pöörduda.
- Võõrad, kuid oma mõtted: OKH korral tunduvad hirmutavad mõtted soovimatud, kuid inimene teab, et need tekivad tema peas; tunne, et keegi paneb mõtteid pähe väljastpoolt, on midagi muud.
- Mida näevad teised: ärevust tunneb enamasti inimene ise, psühhoosi alguses märkavad muutusi sageli esimesena lähedased.
- Oluline erand: psühhoosi alguses tunnevad mõned inimesed samuti tugevat ärevust ja segadust, et „midagi toimub“. Seepärast ei välista ärevus üksi psühhoosi.
Kuidas hirmuringist välja murda
Hirm hulluks minna toidab sageli iseennast: tundsite midagi kummalist, ehmusite, hakkasite end kontrollima, tunnuseid internetist otsima ja lähedastelt küsima ning ärevus kasvas veelgi. Kontrollimine rahustab lühikeseks ajaks, kuid õpetab ajule, et oht on tõeline.
Aitavad lihtsad sammud: märgata kontrollimist ja seda edasi lükata, suunata tähelepanu tagasi sellele, mida teete, hoolitseda une eest ning vähendada kofeiini ja alkoholi. Kui hirm ei möödu, ravib ärevust, paanikat ja OKH-d hästi kognitiiv-käitumisteraapia, mõnikord koos ravimitega. Lähemalt kirjutame lehtedel paanikahäire, obsessiiv-kompulsiivne häire ning depersonalisatsiooni- ja derealisatsioonihäire.
Millal kindlasti arsti poole pöörduda
Pöörduge arsti poole, kui kuulete või näete seda, mida teised ei kuule ega näe, kui olete kindlalt veendunud, et teid jälitatakse või et märgid on mõeldud teile, kui lähedased ütlevad, et olete muutunud, või kui hirm on nii tugev, et segab elu. Psühhoosist kirjutame lähemalt lehel Skisofreenia ja psühhoosid.
Abi saamiseks pöörduge perearsti või psühhiaatri poole. Kui tunnete end väga halvasti või teil tekivad enesetapumõtted, saate tasuta tuge: Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (ööpäev läbi), emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee), lastele ja noortele Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi). Ägedal juhul helistage 112.
Lähedastele: kui teie lähedane ei karda enam, vaid on kindlalt veendunud ebatavalistes asjades, tõmbub endasse või jätab enda eest hoolitsemise unarusse, rääkige rahulikult, ärge vaielge tema veendumuste üle ja aidake tal arsti juurde jõuda. Nõuandeid leiate lehelt kui lähedane ei taha abi otsida.
Korduma kippuvad küsimused
Kui ma kardan hulluks minna, kas see tähendab, et minuga on kõik korras?
Enamasti viitab selline hirm ärevusele, mitte psühhoosile, sest psühhoosi ajal peab inimene oma kogemusi sageli tõelisteks ega arva, et temaga on midagi valesti. Garantiid aga ei ole: ka psühhoosi alguses esineb ärevust. Kui kuulete või näete seda, mida teised ei näe, või lähedased märkavad muutusi, pöörduge arsti poole.
Kas ärevus võib muutuda psühhoosiks?
Ärevus iseenesest psühhoosiks ei muutu ja enamik inimesi, kes kardavad hulluks minna, ei koge seda kunagi. Ka üksikud ebatavalised kogemused ei tähenda haigust: suure rahvusvahelise uuringu andmetel on vähemalt ühte hallutsinatsiooni või luululaadset kogemust elu jooksul kogenud umbes 6 täiskasvanut 100-st, enamasti vaid korra või paar. Siiski võivad väga tugev stress, pikk unetus või ained tekitada lühiajalisi ebatavalisi kogemusi, seepärast on oluline une eest hoolitseda ja mitte oodata, kui kogemused korduvad.
Miks on tulemuses kaks tulpa?
Sest ärevus ja ebatavalised kogemused võivad esineda koos. Test arvestab eraldi ärevusele omaseid vastuseid ja kogemusi, mida tasub arstiga arutada. Psühhootiliste kogemuste tulbale rakendage rangemat piiri: kui see ületab umbes 25% või vastasite vähemalt ühele selle suuna küsimusele „Sageli“ või „Väga sageli“, rääkige arstiga ka siis, kui ärevuse tulp on pikem. See piir on määratud ligikaudselt ja seda ei ole uuringutes kontrollitud.
Kas see test saab tuvastada psühhoosi või ärevushäiret?
Ei. Test ei diagnoosi ühtegi seisundit. See aitab ainult otsustada, millise testi või spetsialisti juurde edasi minna. Hinnangu saab anda ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog.
Kas minu vastuseid kuskil säilitatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad ainult teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, Text Revision (DSM-5-TR): paanikahoo tunnused.
- Barnhill J. W. Panic Attacks and Panic Disorder. MSD Manual Professional Version (uuendatud 2026).
- Hunter E. C., Sierra M., David A. S. (2004). The epidemiology of depersonalisation and derealisation. A systematic review. Social Psychiatry and Psychiatric Epidemiology, 39(1), 9-18.
- Rachman S., de Silva P. (1978). Abnormal and normal obsessions. Behaviour Research and Therapy, 16(4), 233-248.
- McGrath J. J., Saha S., Al-Hamzawi A. jt (2015). Psychotic Experiences in the General Population: A Cross-National Analysis Based on 31,261 Respondents From 18 Countries. JAMA Psychiatry, 72(7), 697-705.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.