Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Paranoiatest

Peaaegu igaühel tundub mõnikord, et teised räägivad temast või et keegi on tema vastu meelestatud. Uuringud näitavad, et kahtlustavad mõtted on üldrahvastikus üsna sagedased ja paiknevad pideval skaalal: üksikutest, kiiresti mööduvatest kahtlustest kuni tugevate, piinavate veendumusteni, et teised tahavad kahju teha. See test aitab hinnata, kus sellel skaalal olite viimase kuu jooksul. Test ei diagnoosi ühtegi haigust.

Test koosneb 15 küsimusest kahte liiki kahtlustavate mõtete kohta: tunne, et olete ümbritsevate erilise tähelepanu keskmes (teised räägivad teist, saadavad vihjeid), ja mõtted, et teised tahavad teile kahju teha, ning ka selle kohta, kui kindlalt te neisse mõtetesse uskusite ja kui palju need teid häirisid. Kui keegi teid tõesti jälitab, kohtleb halvasti või ähvardab, vastake ausalt, kuid arvestage seda tulemust hinnates: ettevaatlikkus tõelise ohu korral ei ole paranoia.

Kui abi on vaja kohe: kui kuulete hääli, mis käsivad teil endale või teistele haiget teha, tunnete end otseses ohus, olete väga segaduses ega saa enam aru, mis toimub, või lähedased märkavad teie käitumises äkilist muutust, helistage 112 või minge kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kui teil tekivad enesetapumõtted, helistage ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006 või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) ja lugege, mida teha, kui tekivad enesetapumõtted.

Jaga:
15 küsimust ~4 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on paranoia ja miks seda hinnatakse skaalal

Paranoiaks nimetatakse igapäevakeeles tugevat kahtlustavust: mõtteid, et teised räägivad teist, ärritavad teid meelega, lepivad teie vastu midagi kokku või tahavad teile kahju teha. Varem peeti seda ainult raske psüühikahäire tunnuseks, kuid Briti psühholoogi Daniel Freemani ja tema kolleegide uuringud näitasid, et kahtlustavad mõtted on üldrahvastikus üsna sagedased. 2005. aastal küsitleti 1202 ülikooliüliõpilast ja umbes kolmandikul neist tekkis kahtlustavaid mõtteid regulaarselt.

Suur Suurbritannia elanike uuring (Bebbington jt, 2013) näitas, et kahtlustavad mõtted paiknevad justkui trepiastmetena. Kõige sagedasem on tundlikkus teiste hinnangute suhtes ja umbusaldus, harvem esineb tunne, et kõik ümberringi on seotud teiega, ja kõige harvem kindel veendumus, et teised tahavad teile kahju teha. Mida kõrgem aste, seda vähem inimesi selleni jõuab.

Teadlased kasutavad kahtlustavate mõtete mõõtmiseks spetsiaalseid küsimustikke, näiteks R-GPTS (Freeman jt, 2021), millel on kaks osa: enesekohased mõtted (tunne, et teised räägivad teist või saadavad vihjeid) ja jälitusmõtted (mõtted, et teised tahavad kahju teha). Selle testi küsimused oleme koostanud ise sama kaheosalise käsitluse põhjal, kuid see ei ole R-GPTS ega muu teaduslik küsimustik, seepärast on tulemus suunava iseloomuga.

Mis võib kahtlustavaid mõtteid tekitada

Üksikud ebatavalised läbielamised on sagedasemad, kui paljud arvavad. Maailma Terviseorganisatsiooni suur küsitlusuuring 18 riigis (McGrath jt, 2015) näitas, et umbes 5,8% täiskasvanutest on elu jooksul vähemalt korra kogenud hallutsinatsioone või luulusid meenutavaid läbielamisi ning enamikul juhtus see vaid korra või paar. Sellised läbielamised ei tähenda iseenesest haigust, kuid neid ei tasu ka käega lüüa, kui need korduvad.

Sagedased põhjused, mis võivad kahtlustavust tekitada või tugevdada:

  • pikaajaline unepuudus ja kurnatus
  • suur stress, üksildus, rõhutud meeleolu või ärevus
  • läbielatud trauma, kiusamine, vägivald või diskrimineerimine
  • kanep, stimulandid (amfetamiin, kokaiin) ja muud ained, samuti nende tarvitamise lõpetamine
  • mõned kehalised haigused ja ravimid, seepärast kontrollib arst kõigepealt ka füüsilist tervist
  • algav psühhoos, mille puhul kahtlustavad mõtted tugevnevad, muutuvad kindlateks veendumusteks ja muudavad kogu elu

Mille poolest erineb see ettevaatlikkusest, sotsiaalärevusest ja paranoidsest isiksushäirest

Põhjendatud umbusaldus. Kui keegi teid tõesti jälitab või kohtleb halvasti kodus, tööl või internetis, on ettevaatlikkus mõistlik reaktsioon, mitte paranoia. Sel juhul on kõige tähtsam teie turvalisus: pöörduge politsei poole (112) või helistage Ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Kahtlustavad mõtted muutuvad probleemiks siis, kui need on selgelt tugevamad, kui faktid lubavad arvata, ega allu ühelegi muule seletusele.

Sotsiaalärevus. Inimene, kes on teiste seas ärevil, arvab sageli, et teised hindavad teda või naeravad tema üle. Tema hirm puudutab aga häbi ja halba hinnangut, mitte seda, et teised tahavad talle kahju teha. Kui see on teile lähedasem, kontrollige end sotsiaalärevuse testiga.

Paranoidne isiksushäire. Paranoidse isiksushäire test hindab pikaajalist, noorusest saati kestvat umbusaldust inimeste vastu kui iseloomujoont. See test küsib viimase kuu kohta, seepärast näitab see paremini uusi või tugevnenud muutusi. Pikaajalise kahtlustavuse kohta leiate lähemalt lehelt Paranoidne isiksushäire.

Muud ebatavalised läbielamised. Kui lisaks kahtlustavatele mõtetele kuulete või näete seda, mida teised ei märka, või tunnete, et teie mõtted ei ole enam teie omad, tehke ka psühhootiliste kogemuste test, pikaajaliste ebatavalise mõtlemise joonte kohta küsib aga skisotüüpsete joonte test.

Mis aitab ja millal abi otsida

Kui kahtlustavad mõtted on sagedased, hirmutavad või muudavad käitumist (väldite kodust väljaminekut, ei usalda enam lähedasi), pöörduge perearsti või psühhiaatri poole. Arst hindab võimalikke põhjusi ja pakub sobivat abi: une parandamist, psühhoteraapiat (näiteks kognitiiv-käitumisteraapiat) ja vajaduse korral ka ravimeid.

Varakult saadud abi on väga oluline. Uuringute ülevaade (Correll jt, 2018) näitas, et esimest psühhoosi kogevad inimesed, kes said spetsiaalset varajast abi, katkestasid ravi harvemini, sattusid harvemini haiglasse ja naasid paremini tööle või õpingutele kui tavapärast ravi saanud inimesed. Seepärast, kui miski tundub valesti olevat, on parem nõu pidada pigem varem kui hiljem.

Kui abi on vaja kohe: kui kuulete hääli, mis käsivad teil endale või teistele haiget teha, tunnete end otseses ohus, olete väga segaduses ega saa enam aru, mis toimub, või lähedased märkavad teie käitumises äkilist muutust, helistage 112 või minge kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kui teil tekivad enesetapumõtted, helistage ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006 või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) ja lugege, mida teha, kui tekivad enesetapumõtted.

Kui muretsete lähedase pärast

Inimene, kelle tegelikkuse taju muutub, ei pruugi seda ise märgata, seepärast võib tema testitulemus olla madal, kuigi ümbritsevad näevad muutusi. Pöörake tähelepanu sellele, kui lähedane tõmbub endasse, räägib jälitamisest, märkidest või salaplaanidest tema vastu, räägib segaselt, ei hoolitse enda eest, ei maga või jätab töö ja õpingud unarusse.

Rääkige rahulikult ega vaielge kahtluste sisu üle: vaidlus veenab harva, kuid võib teid teineteisest kaugendada. Rääkige pigem sellest, mida näete ja mis teda vaevab (unetus, hirm, väsimus), ning pakkuge, et lähete koos perearsti või psühhiaatri juurde. Kui inimene on ohtlik endale või teistele, helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test saab tuvastada psühhoosi või skisofreeniat?

Ei. Test hindab ainult seda, kui palju kahtlustavaid mõtteid teil viimase kuu jooksul oli. See ei saa öelda, mis on nende põhjus, ega pane diagnoosi. Seisundit saab hinnata ainult psühhiaater pärast vestlust ja vajaduse korral uuringuid.

Mulle tundub mõnikord, et teised räägivad minust. Kas see on paranoia?

Üksikud sellised mõtted on paljudel inimestel, eriti väsinuna, ärevil olles või võõras keskkonnas. Probleemist tasub mõelda siis, kui sellised mõtted on sagedased, kindlad, hirmutavad või muudavad teie käitumist, näiteks hakkate vältima inimesi või kodust väljaminekut.

Mille poolest erineb see test paranoidse isiksushäire testist?

Paranoidse isiksushäire test küsib pikaajalise, noorusest saati omase umbusalduse kohta inimeste vastu. See test küsib viimase kuu kohta, seepärast sobib see paremini uute või tugevnenud muutuste märkamiseks.

Kas kanep võib tekitada kahtlustavaid mõtteid?

Jah. Kanep, eriti tugev ja sageli tarvitatud, samuti stimulandid võivad kahtlustavust tekitada või tugevdada ning mõnel inimesel ka psühhoosi. Kui märkate sellist seost, tasub sellest arstile avameelselt rääkida.

Mida teha, kui sain palju punkte?

Kõrge tulemus ei ole diagnoos, kuid see on oluline signaal. Pöörduge lähipäevil perearsti või psühhiaatri poole. Kui kuulete hääli, mis käsivad teil endale või teistele haiget teha, või tunnete end otseses ohus, helistage 112. Kui teil tekivad enesetapumõtted, helistage ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006 või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta).

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?