Skisotüüpsete joonte test
Mõni inimene usub aimdustesse ja märkidesse, teine tunneb mõnikord, et keegi on lähedal, kolmas räägib omapäraselt ja tunneb end teistest veidi eemal olevat. Psühholoogid nimetavad selliste joonte kogumit skisotüüpiaks. See on isiksusejoonte rühm, mis paikneb üldrahvastikus pideval skaalal nagu teisedki isiksusejooned: mõnel neid peaaegu ei ole, enamikul on neid veidi ja mõnel on need väga väljendunud. Skisotüüpia ei ole haigus.
Test koosneb 16 küsimusest kolme joonte valdkonna kohta: ebatavaline mõtlemine ja kogemused, suhted inimestega ning kõne ja käitumise omapära. Vastake selle järgi, mis on teile omane üldiselt ja juba palju aastaid. Tulemus aitab mõista, kui omased need jooned teile on ja kas need tekitavad raskusi, mille pärast tasub spetsialistiga rääkida.
Kui abi on vaja kohe: see test küsib pikaajaliste joonte, mitte ägeda seisundi kohta. Kui te aga viimasel ajal kuulete hääli, mis käsivad teil endale või teistele haiget teha, tunnete end otseses ohus, olete väga segaduses või lähedased märkavad teie juures äkilist muutust, helistage 112 või minge kohe haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kui teil tekivad enesetapumõtted, helistage ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006 või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) ja lugege, mida teha, kui tekivad enesetapumõtted.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on skisotüüpia
Skisotüüpia on isiksusejoonte rühm, mis on seotud ebatavalise mõtlemise, kogemuste ja suhetega inimestega. Briti psühholoog Gordon Claridge pakkus juba 20. sajandi lõpus, et seda tuleks vaadata kui joont, mis on eri määral omane kõigile inimestele, sarnaselt ekstravertsuse või ärevusele kalduvusega. Enamikul tugevamate joontega inimestest psühhoosi kunagi ei teki.
Psühholoog Adrian Raine koostas 1991. aastal skisotüüpia küsimustiku SPQ ning hilisemad uuringud eristasid skisotüüpia kolm põhivaldkonda: ebatavaline mõtlemine ja kogemused (maagiline mõtlemine, ebatavalised aistingud, kahtlustavus), raskused suhetes (pinge inimeste seas, vähe lähedasi sõpru, tagasihoidlik tunnete väljendamine) ja korrapäratus (omapärane kõne, veider käitumine). Selle testi küsimused oleme koostanud ise nende kolme valdkonna põhjal, kuid see ei ole SPQ ega muu teaduslik küsimustik ega nende tõlge, seepärast on tulemus suunava iseloomuga ja seda ei saa võrrelda SPQ punktidega.
Teadlased T. Kwapil ja N. Barrantes-Vidal (2015), kes vaatlesid selle käsitluse pikka ajalugu, rõhutavad, et skisotüüpia on mitmetahuline: selle valdkonnad on tervise, suhete ja võimetega seotud eri moel, seepärast ütleb ainult üldskoor inimese kohta vähe.
Kuidas skisotüüpsed jooned igapäevaelus välja näevad
Üksikud ebatavalised läbielamised on sagedasemad, kui paljud arvavad: Maailma Terviseorganisatsiooni suur küsitlusuuring 18 riigis (McGrath jt, 2015) näitas, et umbes 5,8% täiskasvanutest on elu jooksul vähemalt korra kogenud hallutsinatsioone või luulusid meenutavaid läbielamisi, enamasti vaid korra või paar. Selliseid läbielamisi võivad põhjustada ka unepuudus, stress, trauma või ained. Skisotüüpsed jooned erinevad selle poolest, et need on püsivad ja saadavad inimest palju aastaid.
Need jooned avalduvad enamasti nii:
- usk märkidesse, aimdustesse, telepaatiasse või sellesse, et mõtted võivad sündmusi mõjutada, tugevam kui ümbritsevas keskkonnas tavaline
- ebatavalised aistingud: tunne, et keegi on lähedal, kuuldud oma nimi, keha või ümbruse „ebareaalsuse“ tunne
- kahtlustavus ja tunne, et juhuslikud asjad on seotud teiega
- pinge inimeste seas, mis ei vähene ka pikaajalise tutvuse korral, ja vähe lähedasi sõpru
- omapärane, raskesti jälgitav või metafoorne kõne, ekstsentriline riietus või kombed
Joon ja häire: mis vahe on
Skisotüüpsed jooned on isiksuseomadused, mis on ühel või teisel määral paljudel inimestel. Skisotüüpsele häirele mõtleb arst alles siis, kui jooned on väga väljendunud, noorusest saati püsivad ja tekitavad suuri raskusi: sügavat üksildust, pidevat ärevust inimeste seas, raskusi tööl. Sellise otsuse saab teha ainult spetsialist pärast põhjalikku vestlust.
Psühhoos on hoopis teine seisund: siis muutuvad ebatavalised kogemused tõelisteks hallutsinatsioonideks või kindlateks, faktidele allumatuteks veendumusteks. Skisotüüpsed kogemused on tavaliselt leebemad: inimene kahtleb neis ise ja suudab kaaluda muid seletusi. Kui märkate viimasel ajal uusi või tugevnevaid ebatavalisi läbielamisi, tehke psühhootiliste kogemuste test, kahtlustavate mõtete kohta viimase kuu jooksul küsib aga paranoiatest.
Skisoidsed jooned erinevad skisotüüpsetest: skisoidse isiksushäire test küsib vaikse eemaldumise kohta, kui suhteid lihtsalt ei soovita, ilma maagilise mõtlemise või ebatavaliste kogemusteta. Skisotüüpsete joonte puhul tuleneb distants inimestest sagedamini ärevusest ja kahtlustavusest kui ükskõiksusest.
Loovus ja mis aitab
Skisotüüpial on ka teine pool. 45 uuringu metaanalüüs (Acar ja Sen, 2013) näitas, et ebatavalise mõtlemise ja kogemuste jooned on loovusega nõrgalt positiivselt seotud, korrapäratuse ja eemaldumise jooned aga nõrgalt negatiivselt. Teisisõnu on seos olemas, kuid see on väike ja sõltub joonte liigist, seepärast ei tähenda kõrge skoor loomingulist annet ega loovus skisotüüpiat.
Kui jooned ei sega elamist, ei ole vaja midagi muuta. Kui need toovad kaasa üksildust, ärevust või arusaamatusi, aitab psühhoteraapia: see vähendab sotsiaalset ärevust, aitab kahtlustavaid tõlgendusi kontrollida ja luua suhteid, milles tunnete end turvaliselt. Abi saamiseks võite pöörduda perearsti, psühhiaatri või psühholoogi poole.
Lähedastele: omapärane inimene ei pruugi olla haige. Kui aga teie lähedane on hiljuti palju muutunud (tõmbunud endasse, räägib jälitamisest või erilisest missioonist, ei maga, jätab enda eest hoolitsemise või õpingud unarusse), ei pruugi see olla joon, vaid uus muutus, ja tasub koos arsti poole pöörduda. Inimene ise ei märka selliseid muutusi mõnikord, seepärast võib tema testitulemus olla madal.
Korduma kippuvad küsimused
Kas skisotüüpsed jooned on haigus?
Ei. Skisotüüpia on isiksusejoonte rühm, mis on eri määral omane paljudele inimestele. Haigusest või häirest saab rääkida ainult siis, kui jooned on väga väljendunud ja tekitavad suuri raskusi, ning seda saab hinnata ainult arst.
Kas kõrge skoor tähendab, et haigestun skisofreeniasse?
Ei. Uuringutes seostatakse tugevamat skisotüüpiat suurema psühhoosiriskiga, kuid enamikul väljendunud joontega inimestest psühhoosi kunagi ei teki. Oluline on teada varajasi märke (tugevnevad hääled, kinnistuvad ebatavalised veendumused, lagunev igapäevaelu) ja nende ilmnemisel arsti poole pöörduda.
Usun horoskoopidesse ja aimdustesse. Kas see on skisotüüpia?
Üksikud sellised uskumused on laialt levinud osa kultuurist ega tähenda iseenesest midagi. Väljendunud skisotüüpsetest joontest saab rääkida ainult siis, kui maagiline mõtlemine on palju tugevam kui ümbritsevas keskkonnas ja käib koos teiste joontega: ebatavaliste kogemuste, kahtlustavuse ja raskustega suhetes.
Kas skisotüüpia on seotud loovusega?
Osaliselt. Uuringute ülevaade näitab nõrka positiivset seost loovuse ning ebatavalise mõtlemise ja kogemuste vahel, kuid nõrka negatiivset seost korrapäratuse ja eemaldumisega. Seepärast ei tähenda kõrge skoor loomingulist annet.
Mille poolest erineb see test psühhootiliste kogemuste testist?
See test küsib pikaajaliste isiksusejoonte kohta, mis on teile omased palju aastaid. Psühhootiliste kogemuste test küsib viimaste kuude kohta, seepärast näitab see paremini uusi või tugevnevaid läbielamisi, mille puhul võib olla vaja kiiremat abi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Raine A. (1991). The SPQ: a scale for the assessment of schizotypal personality based on DSM-III-R criteria. Schizophrenia Bulletin, 17(4), 555-564.
- Kwapil T. R., Barrantes-Vidal N. (2015). Schizotypy: looking back and moving forward. Schizophrenia Bulletin, 41(Suppl 2), S366-S373.
- Acar S., Sen S. (2013). A multilevel meta-analysis of the relationship between creativity and schizotypy. Psychology of Aesthetics, Creativity, and the Arts, 7(3), 214-228.
- McGrath J. J., Saha S., Al-Hamzawi A. jt (2015). Psychotic experiences in the general population: a cross-national analysis based on 31 261 respondents from 18 countries. JAMA Psychiatry, 72(7), 697-705.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.