Psühhootiliste kogemuste test
Mõnikord kuuleb inimene oma nime, kuigi keegi ei hõiganud, näeb toanurgas varju või hakkab tundma, et ümbritsevad vaatavad teda kummaliselt. Üksikud sellised kogemused on üsna paljudel ja enamasti ei tähenda need midagi halba. Kui need aga korduvad, muutuvad üha tõelisemaks, tekitavad hirmu või muudavad igapäevaelu, tasub neist arstiga rääkida, sest õigel ajal saadud abi aitab paremini paraneda.
Test koosneb 16 küsimusest selle kohta, mida olete kogenud viimase 3 kuu jooksul: ebatavalised aistingud, ebatavalised veendumused, muutused mõtlemises ja inimestest eemaldumine. See ei ole skisofreenia test ega diagnoos: tulemus näitab ainult, kui palju selliseid kogemusi te kirjeldasite ja milline samm oleks kõige mõistlikum.
Kui abi on vaja kiiresti: kui hääled käsivad teil endale või teistele haiget teha, kui tunnete end ohus, olete väga segaduses ega saa enam aru, mis toimub, või lähedased näevad teie juures äkilist ja selget muutust, helistage 112 või minge kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kui teil tekivad enesetapumõtted, helistage ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006 või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) ja lugege, mida teha, kui tekivad enesetapumõtted.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on psühhootilised kogemused ja miks see ei ole skisofreenia test
Psühhootilisteks kogemusteks nimetatakse ebatavalisi läbielamisi, mille puhul muutub tegelikkuse tajumine: inimene kuuleb, näeb või tunneb seda, mida teised ei taju, või tal tekivad kindlad veendumused, mida teised ei jaga. Psühhoos on seisund, mille puhul need läbielamised muutuvad nii tugevaks, et inimene ei suuda neid enam tegelikkusest eristada. Lähemalt kirjutame sellest lehel Skisofreenia ja psühhoosid.
Uuringud näitavad, et sellised kogemused paiknevad justkui skaalal: üksikutest, täiesti kahjututest hetkedest kuni selgete, kaua kestvate sümptomiteni. Suure rahvusvahelise uuringu (18 riiki, üle 31 000 inimese) andmetel on vähemalt ühte hallutsinatsiooni või luululaadset kogemust elu jooksul kogenud umbes 6% täiskasvanutest ja enamikul neist juhtus see vaid korra või paar.
Koostasime selle testi ise uuringutes kasutatavate küsimustike (PQ-16, CAPE) teemade põhjal, kuid nende küsimusi me ei kopeerinud. Test ei diagnoosi skisofreeniat ega ühtegi muud haigust. Psühhoosi ajal ei märka inimene sageli, et tema taju on muutunud, seepärast ei saa ükski iseseisvalt täidetav test psühhoosi kinnitada ega välistada. Test aitab ainult otsustada, kas ja kui kiiresti tasub arsti poole pöörduda.
Kuidas see võib igapäevaelus välja näha
Psühhoos algab harva äkki. Sagedamini toimuvad mõne nädala või kuu jooksul muutused, mida märkavad esimesena lähedased:
- Hääled või helid, mida teised ei kuule, iseendaga rääkimine
- Tunne, et ümberringi „toimub midagi“, et inimesed jälitavad või sepitsevad midagi
- Juhuslikele asjadele omistatud eriline tähendus: laulud, sildid, autode numbrimärgid
- Tunne, et mõtted ei ole omad või et teised kuulevad neid
- Raskesti mõistetav, hüplev kõne
- Inimestest eemaldumine, tunnete tuhmumine, unarusse jäänud töö, õpingud või hügieen
Mis võib tunduda sarnane, kuid on midagi muud
Mitte iga kummaline kogemus ei viita psühhoosile. Sagedased seisundid, mida tasub eristada:
- Uinudes või ärgates nähtud kujutluspildid või kuuldud hääled on väga sagedased: suure uuringu andmetel on neid uinumisel kogenud üle kolmandiku inimestest. See on une, mitte psühhoosi nähtus. Lähemalt: unehalvatus.
- Ärevus ja paanika tekitavad hirmu „hulluks minna“, ebareaalsuse tunnet ja mõtteid, et inimesed vaatavad. Erinevus on selles, et inimene kahtleb ja kardab, aga ei ole kindlalt veendunud. Kontrollige end ärevuse testiga.
- Sundmõtted (OKH) on hirmutavad ja võõrad, kuid inimene teab, et need tekivad tema enda peas, ja ta ei taha neid. Kontrollige end OKH testiga.
- Traumamälestused võivad olla nii elavad, et tundub, nagu sündmus korduks uuesti, kuid need on seotud konkreetse läbielatud sündmusega. Kontrollige end PTSD testiga.
- Dissotsiatsioon ja depersonalisatsioon, kui maailm tundub ebareaalne või te ei tunne iseennast, kaasnevad enamasti tugeva stressi või ärevusega ja tegelikkuse taju säilib. Kontrollige end depersonalisatsiooni testiga.
- Ained ja kehalised haigused: kanep, stimulandid, alkoholi järsk lõpetamine, mõned ravimid, kõrge palavik või äkiline segasusseisund (deliirium) võivad samuti tekitada hallutsinatsioone.
Miks ei tasu oodata ja mis aitab
Psühhoosi põhjused võivad olla väga erinevad, seepärast selgitab arst kõigepealt välja, kas tegemist ei ole kehalise haiguse, ainete mõju või unehäirega. Kui kogemused on seotud vaimse tervisega, aitavad ravimid ja vestlusteraapia ning pere kaasamine kergendab paranemist. Kui psühhoosi sümptomitega kaasnevad tugevad meeleolukõikumised, kaalub arst ka muid võimalusi, näiteks skisoafektiivset häiret või bipolaarset häiret.
Varajane abi on oluline: 10 randomiseeritud uuringu ülevaade näitas, et pärast esimest psühhoosiepisoodi pakutavad varajase sekkumise programmid vähendavad haiglaravi vajadust, aitavad jätkata õpinguid või tööd ja leevendavad sümptomeid rohkem kui tavapärane ravi.
Abi saamiseks pöörduge perearsti või psühhiaatri poole. Kui tunnete end väga halvasti või teil tekivad enesetapumõtted, saate tasuta tuge: Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (ööpäev läbi), emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee), lastele ja noortele Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi). Ägedal juhul helistage 112.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see on skisofreenia test?
Ei. Test ei diagnoosi skisofreeniat, psühhoosi ega ühtegi muud haigust. See näitab ainult, kui palju ebatavalisi kogemusi te viimase 3 kuu jooksul kirjeldasite. Hinnata, mis toimub, saab ainult psühhiaater, kui ta on teiega põhjalikult vestelnud ja muud põhjused välistanud.
Kuulsin korra oma nime, kuigi keegi ei hõiganud. Kas see on psühhoos?
Enamasti mitte. Üksikud sellised hetked on paljudel inimestel, eriti väsinuna, ärevil olles või uinudes. Arsti poole tasub pöörduda siis, kui sellised kogemused korduvad, tugevnevad, tunduvad täiesti tõelised või muudavad teie käitumist.
Minu tulemus on madal, kuid lähedased ütlevad, et olen muutunud. Mida teha?
Tasub neid kuulata ja arstiga rääkida. Psühhoosi ajal ei märka inimene sageli oma muutusi, seepärast on lähedaste tähelepanekud (endassetõmbumine, kummalised jututeemad, unarusse jäänud hügieen või töö) mõnikord olulisemad kui testi tulemus.
Kas kanep võib selliseid kogemusi tekitada?
Võib. Kanep, eriti tugev ja sageli tarvitatud, samuti stimulandid võivad ebatavalisi kogemusi tekitada või tugevdada ning tugeva kanepi sage tarvitamine on seotud suurema psühhoosiriskiga. Kontrollida saate end kanepi tarvitamise testiga ja tarvitamisest tasub arstile avameelselt rääkida.
Kas minu vastuseid kuskil säilitatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad ainult teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- McGrath J. J., Saha S., Al-Hamzawi A. jt (2015). Psychotic Experiences in the General Population: A Cross-National Analysis Based on 31,261 Respondents From 18 Countries. JAMA Psychiatry, 72(7), 697-705.
- van Os J., Linscott R. J., Myin-Germeys I., Delespaul P., Krabbendam L. (2009). A systematic review and meta-analysis of the psychosis continuum: evidence for a psychosis proneness-persistence-impairment model of psychotic disorder. Psychological Medicine, 39(2), 179-195.
- Correll C. U., Galling B., Pawar A. jt (2018). Comparison of Early Intervention Services vs Treatment as Usual for Early-Phase Psychosis: A Systematic Review, Meta-analysis, and Meta-regression. JAMA Psychiatry, 75(6), 555-565.
- Ising H. K., Veling W., Loewy R. L. jt (2012). The validity of the 16-item version of the Prodromal Questionnaire (PQ-16) to screen for ultra high risk of developing psychosis in the general help-seeking population. Schizophrenia Bulletin, 38(6), 1288-1296.
- Ohayon M. M., Priest R. G., Caulet M., Guilleminault C. (1996). Hypnagogic and hypnopompic hallucinations: pathological phenomena? British Journal of Psychiatry, 169(4), 459-467.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.