Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Eraldusärevus: kui lahku minna on võimatu

RHK-10: F93

Eraldusärevus on normaalne arengu osa: imiku ja väikelapse jaoks on nutt, kui vanem lahkub, normaalne, sest nii toimib kiindumus. Häirest räägitakse siis, kui hirm vanematest (või teistest kiindumusisikutest) eraldumise ees on east lähtudes selgelt liiga tugev, kestab nädalaid ja kuid ning segab elamist: lasteaeda või kooli minekut, eraldi magamist.

Vähem teatakse, et seda esineb ka täiskasvanutel: pidev hirm, et partneri või vanematega juhtub midagi, suutmatus ära sõita, vajadus pidevalt kontrollida, kus lähedased on.

Kuidas näeb välja laste eraldusärevushäire?

Märgid, mis kestavad vähemalt kuu aega ega vasta eale:

  • Tugev stress enne iga lahkuminekut: pisarad, jonnihood, anumine
  • Pidev hirm, et vanematega juhtub midagi või et nad jätavad lapse maha
  • Keeldumine lasteaeda või kooli minemast just lahkumineku tõttu
  • Suutmatus ilma vanemateta uinuda, õudusunenäod lahkuminekust
  • Kehalised kaebused (kõhu- ja peavalud) hommikuti enne lahkuminekut, mis nädalavahetustel kaovad
  • „Varjuks olemine“ kodus: laps järgneb vanematele toast tuppa

Mis seda põhjustab ja alal hoiab?

Pinnase loovad tundlik temperament ja elusündmused: kolimine, kaotus, haigus, vanemate lahutus, pikk paus lasteaiast. Alal hoiab seda, nagu kogu ärevust, vältimine: iga ärajäetud lahkuminek kinnitab lapsele, et oht oli päris, ja vanemate ärevus kandub üle signaalina „tõesti on midagi karta“.

Seepärast ei ole abi tuumaks lahkuminekute ärajätmine, vaid nende muutmine lühikeseks, etteaimatavaks ja edukaks.

Mis aitab?

Strateegiad, mida kasutavad ka spetsialistid:

  • Lühike, soe ja ALATI ühesugune hüvastijätu rituaal: kallistus, lause, lahkumine ilma tagasi tulemata
  • Järkjärgulised sammud: minutitest vanavanemate juures kuni terve päevani lasteaias
  • Etteaimatavus: laps teab, millal te tagasi tulete, ja te tulete õigel ajal
  • Vanema rahulik nägu: laps tajub teie ärevust
  • Ärge hiilige salaja minema: hetkeks on see lihtsam, kuid lõhub usaldust
  • Kui laps ei käi enam koolis või kannatus on tugev, pöörduge lastepsühholoogi või lastepsühhiaatri poole (KKT toimib selle häire puhul hästi)

Eraldusärevus täiskasvanutel

Täiskasvanu versioon näeb välja teisiti: lähedaste pidev kontrollimine telefonikõnedega, suutmatus minna komandeeringusse, paanika partneri hilinemise korral, eluotsused, mis on allutatud sellele, et ainult ei peaks lahku minema. Sageli kaasneb sellega ärev kiindumusstiil ning ravi põhimõtted on samad: iseseisvuse järkjärguline harjutamine ja töö katastroofiliste mõtetega.

Korduma kippuvad küsimused

Millal on lapse nutt hüvastijätul normaalne?

Umbes 8 kuu kuni 3 aasta vanuses on see tervisliku arengu osa, eriti lasteaiaga kohanemise alguses (mõni nädal). Muret ei tekita pisarad hüvastijätul, vaid kannatus, mis ei nõrgene nädalate jooksul, hõlmab kogu päeva ega lase lasteaias käia.

Mille poolest erineb eraldusärevus koolihirmust?

Objekti poolest: eraldusärevuse korral ei karda laps kooli, vaid vanematest eemal olemist (seepärast on raske ka vanavanemate juures olla ja uinuda). Kooli vältimine võib tuleneda ka kiusamisest, õpiraskustest või sotsiaalärevusest, seega on esimene samm alati välja selgitada, mida täpselt kardetakse.

Kas saan end testiga kontrollida?

Meie lapse ärevuse test (täidavad vanemad) hõlmab ka eraldusärevust, täiskasvanutele on kõige lähedasem kiindumusstiili test. Diagnoosi paneb spetsialist.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid