Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Eraldusärevuse test täiskasvanutele

Lähedast inimest igatseda ja tema pärast vahel muretseda on täiesti normaalne. Kui aga iga partneri töölähetus, lapse ärasõit või vanemate reis muutub kuudepikkuseks ärevuseks, kui ilma pidevate telefonikõnedeta ei ole võimalik rahuneda ja elus tehakse otsuseid peamiselt selle järgi, et ei peaks lahku minema, võib tegemist olla eraldusärevusega. Lähemalt kirjutame sellest seisundist lastel ja täiskasvanutel lehel Eraldusärevus.

Testi 12 küsimust on koostatud DSM-5-TR kriteeriumide põhjal ja mõeldud täiskasvanutele. Hinnake, kui sageli kirjeldatud asjad on teile omased olnud viimase 6 kuu jooksul. „Lähedane inimene“ võib siin olla partner, laps, vanem või keegi teine, kellega olete kõige tugevamalt seotud.

Jaga:
12 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on eraldusärevus täiskasvanutel?

Eraldusärevushäire on liiga tugev, eale mittevastav hirm eralduda inimestest, kellega oleme kõige tugevamalt seotud. Lastel on need enamasti vanemad, täiskasvanutel partner, lapsed või vanemad. Kaua seostati seda diagnoosi peaaegu ainult lapsepõlvega, kuid alates DSM-5-st (2013) kehtib see selgelt ka täiskasvanute kohta.

Suure USA uuringu andmetel kogeb täiskasvanute eraldusärevust vähemalt korra elus umbes 6-7 % inimestest ja enamikul neist ilmnevad esimesed tunnused alles täiskasvanueas. DSM-5-TR järgi räägitakse täiskasvanutel häirest siis, kui tunnused kestavad vähemalt 6 kuud ja segavad selgelt elamist.

Kuidas see avaldub?

Täiskasvanute eraldusärevus näeb enamasti välja nii:

  • Tugev ärevus enne iga lahkuminekut ja selle ajal, isegi kui ollakse lahus vaid lühikest aega
  • Pidev hirm, et lähedasega juhtub õnnetus, haigus või avarii
  • Sage kontrollimine: kõned, sõnumid, asukoha jälgimine
  • Reiside, töölähetuste ja kodust eemal ööbimise vältimine
  • Raskused üksi uinumisega, õudusunenäod lahkuminekust
  • Kehalised sümptomid: pea- või kõhuvalu, iiveldus, südamekloppimine
  • Elus tehakse otsuseid selle järgi, et ei peaks lahku minema

Mille poolest see erineb teistest seisunditest?

Generaliseerunud ärevusest eristab eraldusärevust ärevuse objekt: siin keerleb see konkreetse lähedase inimese ja lahkumineku ümber, mitte paljude eluvaldkondade ümber. Agorafoobiast eristab see, mida kardetakse: agorafoobia korral kardetakse kohti, kust on raske lahkuda, eraldusärevuse korral aga ilma lähedase inimeseta olemist.

Eraldusärevus on lähedalt seotud ärevat tüüpi kiindumusstiiliga, kuid kiindumusstiil ise ei ole häire. Oluline on eristada ka loomulikku reaktsiooni rasketele sündmustele: kui lähedane on hiljuti raskelt haige olnud või olete kogenud kaotust, on suurenenud ärevus lähedaste pärast mõistetav ja vaibub sageli aja jooksul.

Mis aitab?

Kõige tõhusam ravi on kognitiiv-käitumisteraapia: järk-järgult, väikeste sammudega pikendatakse lahus olemise aega, vähendatakse kontrollimist ning õpitakse ära tundma ja muutma katastroofilisi mõtteid („kui ta ei vasta, siis on midagi juhtunud“). Mõnikord on kasulik kaasata teraapiasse ka partner või mõni teine lähedane.

Kui ärevus on väga tugev või sellega kaasnevad teised ärevushäired või depressioon, võib psühhiaater määrata ravimeid. Abi otsimist võib alustada perearstist, kes aitab leida psühholoogi või psühhiaatri.

Korduma kippuvad küsimused

Kas eraldusärevust esineb ka täiskasvanutel?

Jah. Kuigi sellest räägitakse kõige sagedamini laste puhul, esineb seda täiskasvanutel mitte harvemini ja mõnikord avaldub see esimest korda alles täiskasvanueas, näiteks pärast lapse sündi, kaotust või kolimist.

Kas see on sama mis emotsionaalne sõltuvus?

Mitte päris. Emotsionaalne sõltuvus kirjeldab pigem suhtemustrit, kus enesehinnang ja enesetunne sõltuvad tugevalt teisest inimesest. Eraldusärevuse tuum on hirm, et lahus olles juhtub lähedasega või teiega midagi halba. Need võivad käia koos, seega tasub teha ka emotsionaalse sõltuvuse test.

Mida teha, kui partner kontrollib pidevalt, kus ma olen?

Kui kontrollimisega kaasnevad ärevus ja hirm, et teiega juhtub midagi, võib see olla eraldusärevus ning aidata võivad õrn vestlus ja julgustus spetsialisti poole pöörduda. Kui aga sellega kaasnevad võimutsemine, armukadedus, keelud või ähvardused, on see juba teine teema ja sel juhul tasub teha psühholoogilise vägivalla test.

Kas see test sobib lastele?

Ei, küsimused on kohandatud täiskasvanute eluga. Lapse eraldusärevust aitab paremini hinnata lapse ärevuse test, mille täidavad vanemad, ja vestlus lastepsühholoogiga.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?