Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kleptomaania: vargus, mida keegi ei vaja

Kleptomaania on impulsikontrolli häire, mis erineb tavalisest vargusest põhimõtteliselt: võetakse asju, mida inimene ei vaja ja mida ta sageli saaks hõlpsasti ise osta. Enne tegu pinge kasvab, teo ajal tuleb lühike kergendus ja pärast seda tabavad häbi ja süütunne. Asjad visatakse sageli ära, kingitakse ära või viiakse salaja tagasi.

Häbi ja õigusliku riski tõttu on see üks kõige rohkem varjatud häireid, mistõttu inimesed kannatavad sageli aastaid üksi, kuigi abi on olemas.

Kleptomaania või vargus?

Erinevused, millele toetub ka kliiniline hindamine:

  • Ajend: mitte kasu ega vajadus, vaid pinge maandamine, asjad on sageli väheväärtuslikud
  • Impulsiivsus: ilma plaani ja kaasosalisteta, sageli ootamatult ka inimesele endale
  • Tsükkel: kasvav pinge, tegu, lühike kergendus, seejärel häbi
  • Tagajärjed: asjad kogunevad kasutamata, visatakse ära või viiakse tagasi
  • Vastupanu: inimene püüab end tagasi hoida ja sageli vihkab oma käitumist

Kust see tuleb?

Mehhanism on lähedane teistele impulsi- ja harjumushäiretele (näiteks hasartmängusõltuvusele või kehale suunatud korduvale käitumisele, nagu juuste kitkumine): pinge ja tasu ring, mis lülitub sisse automaatselt, sageli stressi, tühjustunde või masenduse taustal. Kleptomaaniaga kaasnevad sageli depressioon, ärevus, söömishäired või muud sõltuvused, seepärast hinnatakse tervikut.

Kuidas ravitakse?

Töötatakse nagu impulsihäire puhul: kognitiivne käitumisteraapia (vallandajate kaardistamine, impulsilaine väljakannatamine, konkureerivad reaktsioonid, riskantsete olukordade juhtimine, näiteks poes käimine nimekirja ja saatjaga) ning samal ajal ravitakse kaasuvaid seisundeid. Mõnel juhul kaalub arst ka ravimeid.

Praktiline esimene samm on sama mis teiste impulsihäirete puhul: pange nädal aega kirja tungi episoodid (millal, kus, milline oli seisund enne seda). Selline ülevaade vähendab automaatsust ja on hea alus tööks spetsialistiga.

Häbist ja seadusest

Kleptomaania ei vabasta õiguslikust vastutusest, seepärast on ootamine, „kuni see möödub“, kõige kallim strateegia. Pöördumine psühhiaatri või psühholoogi poole on konfidentsiaalne ja vestluses võib öelda otse: „mul on kontrollimatu tung asju võtta ja ma tahan seda ravida“. Spetsialistidele on see tuntud häire, mitte sensatsioon.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kleptomaania on sage?

Ei, see on haruldane: see seletab vaid väikest osa vargustest. Kuid neil, keda see puudutab, on kannatus suur just salatsemise tõttu, seepärast on oluline teada, et see on äratuntav ja ravitav häire.

Kas laste „küsimata võtmine“ on kleptomaania?

Peaaegu mitte kunagi: väikestel lastel alles kujuneb arusaam omandi piiridest ja noorukite episoodid on sagedamini seotud eakaaslaste, piiride katsetamise või emotsioonidega. Korduv muster väärib vestlust psühholoogiga, kuid ilma diagnoosisiltideta.

Kas saan end testiga kontrollida?

Eraldi kleptomaania testi meil ei ole. Impulsiivsuse ja stressi testid aitavad näha lähedasi mehhanisme, kuid kõige tähtsam on avatud vestlus spetsialistiga. See on üks neist juhtudest, kus julgus asja nimetada on pool ravist.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Seotud häired

Seotud artiklid