Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Naha kiskumise häire: kui käed ei jää rahule, kuigi väga tahaksite

Naha kiskumise häire (nimetatakse ka dermatillomaaniaks või ekskoriatsioonihäireks) on korduv naha kraapimine, näppimine või pigistamine, mis jätab haavu ja arme, ning katsed sellest loobuda ebaõnnestuvad ikka ja jälle. Kõige sagedamini kannatavad nägu, käed ja sõrmede nahk; „tööriistadeks“ on sõrmed, küüned, mõnikord ka pintsetid või nõelad.

See ei ole halb harjumus ega hügieeniküsimus, vaid eraldi, hästi kirjeldatud obsessiiv-kompulsiivse spektri seisund, lähedane trihhotillomaaniale (juuste kiskumisele). Sellega kaasneb palju häbi ja varjamist, mistõttu inimesed kannatavad aastaid üksi, kuigi abi on olemas ja see toimib.

Kuidas häiret ära tunda?

Piir harjumuse ja häire vahel sõltub ulatusest, kontrollist ja tagajärgedest:

  • Kraapimine või näppimine kordub pidevalt ja jätab haavu, kärnasid, arme
  • Katsed seda vähendada või lõpetada korduvad ja ebaõnnestuvad
  • Episoodid võtavad palju aega, mõnikord tund või rohkem päevas
  • Enne kraapimist kasvab pinge või vastupandamatu tung, pärast seda tuleb korraks kergendus ja siis häbi
  • Osa episoode toimub automaatselt: käsi leiab naha „ise“ lugemise, ekraani vaatamise või mõtlemise ajal
  • Seda varjatakse meigi ja pikkade varrukatega, välditakse randa, jõusaali, lähedust

Miks tahtejõud ei aita?

Kraapimisel on oma ülesanne: see maandab pinget, täidab tühjust ja loob lühikese kergenduse või „korda tegemise“ tunde (eriti kui sihtmärgiks on ebatasasused, vistrikud, kärnad). Aju jätab selle kiire tasu meelde ja käitumine muutub automaatseks: suur osa episoode algab enne, kui inimene neid märkab.

Just seepärast ei toimi „lihtsalt lõpeta“ ning enese häbistamine mõjub vastupidiselt: häbi tekitab pinget, mida käsi taas kraapimisega leevendab. Tõhus abi ei ole suunatud tahtejõule, vaid mehhanismile endale.

Milline ravi aitab?

Kõige paremini uuritud meetod on harjumuse ümberpööramise treening (habit reversal training), mis on kognitiiv-käitumisteraapia osa: õpitakse märkama oma episoodide eelmärke (olukordi, aistinguid, käe liigutusi) ning tungi tundes tegema konkureerivat tegevust (näiteks rusikaid pigistama või stressipalli sõtkuma), kuni laine möödub. Sellele lisandub ümbruse korraldamine: lühikeseks lõigatud küüned, plaastrid sõrmedel, kraapimise asemel kreem, kaetud peeglid, kui „jaht“ käib nende ees.

Raskematel juhtudel võib psühhiaater lisada ravimeid: SSRI-rühma antidepressandid aitavad osale inimestest, uuringutes on paljulubav olnud ka N-atsetüültsüsteiin. Kui nahk on tõsiselt kahjustatud, on samal ajal vaja ka nahaarsti: põletikud ja armid on meditsiiniline, mitte ainult psühholoogiline küsimus.

Kui tunnete end ära

Kõigepealt heitke häbi kõrvale: see häire on umbes 1-2 protsendil inimestest, enamik varjab seda ja te ei ole kindlasti üksi. Alustage oma episoodide kaardist (millal, kus, mis eelnes), kontrollige end OKH- ja stressitestiga ning pöörduge seejärel kognitiiv-käitumisteraapia spetsialisti poole ja öelge otse: naha kraapimine, mida ma ei suuda peatada. See on tuntud ja lahendatav teema, mitte veidrus, mille pärast teid hukka mõistetakse.

Korduma kippuvad küsimused

Kas vistrike pigistamine on see häire?

Enamasti mitte: aeg-ajalt vistrikku pigistada on tavaline. Häirest räägitakse siis, kui käitumine kordub pidevalt, jätab haavu ja arme, võtab palju aega, seda ei õnnestu peatada ning häbi sunnib end varjama ja piirab elu.

Kas see on enesevigastamine?

Mitte samas mõttes. Enesevigastamise eesmärk on enamasti valu ise või hingelise kannatuse väljendamine, kraapimise taga on aga pinge maandamine, automaatsus ja „korda tegemise“ tunne: valu on siin kõrvalnähtus, mitte eesmärk. Siiski väärivad mõlemad teemad spetsialisti tähelepanu ning neid aitab eristada vestlus, mitte oletamine.

Kuidas on see seotud trihhotillomaania ja OKH-ga?

Kõik kolm kuuluvad obsessiiv-kompulsiivse spektri häirete hulka. Trihhotillomaania on lähim sugulane (sama mehhanism, ainult kraapimise asemel kiskumine), klassikalisest OKH-st erinevad mõlemad aga selle poolest, et pealetükkivaid mõtteid peaaegu ei ole: käitumist juhivad aistingud ja pinge, mitte hirmud. Ravi loogika on kõigi kolme puhul sarnane.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Seotud häired

Seotud artiklid