Naha kiskumise test
Naha kiskumise häire (nimetatakse ka dermatillomaaniaks) on korduv naha kraapimine, näppimine või pigistamine, mis jätab haavu ja arme, ning katsed sellest loobuda ebaõnnestuvad ikka ja jälle. See ei ole hügieeni ega tahtejõu küsimus, vaid ravitav seisund. Lisateavet selle kohta leiate lehelt Naha kiskumise häire.
Test koosneb kaheteistkümnest küsimusest kiskumistungi, käitumise enda, loobumiskatsete ja tagajärgede kohta. Küsimused on koostatud DSM-5-TR ja RHK-11 kirjeldatud tunnuste põhjal. Test on anonüümne: vastused jäävad ainult teie brauserisse.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on naha kiskumise häire?
Naha kiskumise häire (dermatillomaania, DSM-5-TR-is ekskoriatsioonihäire) on oma naha korduv kraapimine, näppimine, pigistamine või kiskumine, mis jätab nahakahjustusi. Inimene püüab korduvalt vähem kraapida või sellest loobuda, kuid see ei õnnestu, ning kraapimine põhjustab kannatust või segab elu.
Häire kuulub obsessiiv-kompulsiivse spektri häirete hulka ja on lähedane trihhotillomaaniale (juuste kiskumisele). Enamasti algab see noorukieas, mõnikord koos aknega, ja võib ilma abita kesta palju aastaid.
Kuidas seda ära tunda?
Iseloomulikud tunnused, mis sageli esinevad koos:
- Kõige sagedamini kraabitakse nägu, käsi, küünte ümbrust, peanahka, õlgu või selga
- Osa episoode toimub automaatselt, osa teadlikult, otsides ebatasasusi, kärnasid või vistrikke
- Enne kraapimist kasvab pinge, ärevus või igavus, pärast seda tuleb korraks kergendus
- Episoodid võivad kesta kaua ja korduda mitu korda päevas
- Kahjustusi varjatakse ja välditakse olukordi, kus nahk on nähtav
- Pärast kraapimist tekivad häbi ja viha enda peale
Mille poolest erineb see teistest seisunditest?
Tung nahka kraapida võib tekkida ka nahahaiguste (ekseem, psoriaas), allergia või mõne ravimi või muu aine mõju tõttu. Sellisel juhul tuleb kõigepealt ravida põhjust, seega kui nahk sügeleb, tasub pidada nõu perearsti või nahaarstiga.
Kehadüsmorfsest häirest erineb naha kiskumise häire selle poolest, et nahka ei kraabita selleks, et parandada kujuteldavat välimuse viga. Obsessiiv-kompulsiivsest häirest erineb see selle poolest, et kraapimist ei vallanda enamasti pealetükkivad mõtted. See ei ole ka enesevigastamine: eesmärk ei ole valu, vaid pinge vähenemine või „korda tegemise“ tunne. Kui aga tekib soov ennast vigastada, on oluline sellest spetsialistile rääkida.
Ravi ja abi
Kõige paremini uuritud ravi on harjumuse ümberpööramise treening (inglise keeles habit reversal training), mis on kognitiiv-käitumisteraapia osa: õpitakse märkama olukordi ja liigutusi, millest kraapimine algab, ning tegema selle asemel midagi muud, kuni tung möödub. Aitab ka keskkonna muutmine: lühikesed küüned, plaastrid, kraapimise asemel kreemi määrimine, kaetud peeglid. Mõnele inimesele võib psühhiaater määrata ravimeid, kuigi nende mõju on uuringutes olnud ebaühtlane.
Abi saamiseks võite pöörduda perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole. Kui tunnete end väga halvasti või teil on enesetapumõtteid, saate tasuta emotsionaalset tuge: emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee), Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (ööpäev läbi), lastele ja noortele Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi). Vahetu ohu korral helistage 112.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab naha kiskumise häiret diagnoosida?
Ei. Test aitab hinnata, kui tugev on kraapimine ja kui palju see segab, diagnoosi paneb aga spetsialist. Uuringutes kasutatakse spetsiaalseid küsimustikke, näiteks naha kiskumise skaalat (SPS-R); selle testi küsimused koostasime ise DSM-5-TR kriteeriumide põhjal.
Kas vistrike pigistamine on see häire?
Enamasti mitte. Aeg-ajalt vistrikku pigistada on tavaline. Häirest räägitakse siis, kui kraapimine kordub pidevalt, jätab haavu ja arme, võtab palju aega, seda ei õnnestu peatada ja häbi tõttu hakatakse seda varjama.
Miks ma ei saa lihtsalt lõpetada?
Sest kraapimine vähendab korraks pinget või annab „korda tegemise“ tunde ja aju õpib selle kiire kergenduse selgeks. Osa episoode algab automaatselt, enne kui te seda märkate. Seetõttu ei aita tahtejõud ega enda sõimamine, vaid töö, mille käigus tuntakse ära kraapimistungi tekitavad olukorrad ja hoitakse käed muu tegevusega hõivatud.
Kuhu pöörduda: nahaarsti või psühholoogi poole?
Sageli on kasu mõlemast. Nahaarst või perearst hoolitseb haavade eest ja välistab nahahaigused, psühholoog või psühhiaater aitab tegeleda kraapimise endaga. Alustada võite perearstist või psühhiaatrist.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, Text Revision (DSM-5-TR). Excoriation (Skin-Picking) Disorder.
- Grant J. E., Odlaug B. L., Chamberlain S. R. jt (2012). Skin picking disorder. American Journal of Psychiatry, 169(11), 1143-1149.
- Lochner C., Roos A., Stein D. J. (2017). Excoriation (skin-picking) disorder: a systematic review of treatment options. Neuropsychiatric Disease and Treatment, 13, 1867-1872.
- World Health Organization. ICD-11 for Mortality and Morbidity Statistics: Body-focused repetitive behaviour disorders (trichotillomania, excoriation disorder).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.