Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Generaliseerunud ärevushäire: kui muretsemine muutub tööks

Generaliseerunud ärevushäire (inglise keeles GAD) olemus ei ole hirmu tugevus, vaid selle püsivus: muretsemine muutub pidevaks taustaks, mis hüppab tervise juurest raha juurde, lastelt tööle, ja mida ei õnnestu välja lülitada isegi siis, kui kõik on hästi.

Tavalisest muretsemisest eristavad seda kolm asja: muretsemist on raske kontrollida, see kestab kuid ja kurnab keha (pinge, väsimus, uneraskused, ärrituvus).

Kuidas generaliseerunud ärevushäiret ära tunda?

Iseloomulik pilt, mis kestab kuus kuud või kauem:

  • Muretsemine paljude eri asjade pärast suurema osa päevast
  • Tunne, et ärevust ei ole võimalik peatada ega kontrollida
  • Lihaspinge, eriti õlgades, lõualuus ja kuklas
  • Väsimus, raske keskenduda, „tühi pea“
  • Ärrituvus ja uneraskused: uinumine võtab kaua aega või uni on pinnapealne
  • Pidev „aga mis siis, kui...?“ stsenaariumide keerutamine tuleviku üle

Mille poolest erineb see paanikast ja foobiatest?

Paanikahäire tuleb lainetena: äkilised tugevad hood ja hirm nende ootamise ees. Foobial on kindel aadress: ämblikud, kõrgus, lendamine. Generaliseerunud ärevushäire on teistsugune: see töötab nagu pidevalt käivitatud mootor ilma ühe kindla objektita, mistõttu inimesed ütlevad sageli „ma olen lihtsalt selline närviline“, kuigi tegelikult on tegu ravitava häirega.

Generaliseerunud ärevushäirega kaasnevad sageli depressioon, teised ärevushäired ja unetus, seepärast hindab spetsialist alati tervikpilti.

Kuidas ravitakse?

Esmane ravivalik on kognitiivne käitumisteraapia: see õpetab märkama ärevusstsenaariume, kontrollima nende tõepärasust, taluma ebakindlust (just selle talumatus on generaliseerunud ärevushäire mootor) ja loobuma rahustavatest rituaalidest, mis ärevust alal hoiavad. Mõõduka ja raske seisundi korral võib arst määrata ravimeid.

Eneseabist toimivad kõige paremini kehaline aktiivsus, kofeiini vähendamine, „muretsemistund“ (muretsemise edasilükkamine kindlaks 20-minutiliseks ajaaknaks), sissehingamisest pikem aeglane väljahingamine ja korrapärane unerütm.

Millal pöörduda?

Kui muretsemine kestab kuid, kurnab keha ja halvendab elukvaliteeti, pöörduge perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole. Generaliseerunud ärevushäire ravi toimib hästi, ilma ravita kipub häire aga muutuma krooniliseks. Kiiret emotsionaalset tuge saab numbril 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) ja Ohvriabi kriisitelefonil 116 006 (ööpäev läbi).

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb generaliseerunud ärevushäire stressist?

Stressil on põhjus ja see leeveneb, kui põhjus möödub. Generaliseerunud ärevushäire elab oma elu: muretsemiseks leitakse põhjus ka rahulikul ajal ning muretsemine ise tundub kontrollimatu ja kestab kuid.

Kas generaliseerunud ärevushäiret saab tuvastada meie ärevuse testiga?

Ei, GAD-7 küsimustiku põhjal koostatud test näitab sümptomite taset kahe nädala jooksul ja aitab otsustada konsultatsiooni üle. Diagnoosi paneb arst, kes hindab kestust ja kogu pilti.

Kas muretsemisest võib olla kasu?

Mõõdukas muretsemine aitab planeerida. Generaliseerunud ärevushäire korral kasutab aju seda mehhanismi liiga palju: uuringud näitavad, et pidev muretsemine ei paranda probleemide lahendamist, vaid hoiab üksnes pinget alal. Piiriks on kontrollitavus ja hind, mida keha maksab.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid