Ülemõtlemise test
Ülemõtlemine (inglise keeles overthinking) on harjumus pöörduda ikka ja jälle tagasi samade mõtete juurde: kerida peas uuesti läbi möödunud vestlust, kaaluda, mis võib homme valesti minna, või võrrelda lõputult valikuid. Alguses tundub, et otsite nii lahendust, kuid mõtted käivad ringiratast ja paremaks need ei muutu. Psühholoogid nimetavad sellist mõtlemist korduvaks negatiivseks mõtlemiseks ja eristavad sellel kaht vormi: mineviku üle juurdlemist ja muretsemist tuleviku pärast.
Need 16 küsimust hõlmavad mõlemat vormi, aga ka lõputut otsuste kaalumist, teiste sõnade analüüsimist ja seda, kuidas mõtted mõjutavad und. Vastake selle järgi, kuidas see viimasel kuul tegelikult oli. Vastuseid ei saadeta kuhugi.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on ülemõtlemine ja kust see mõiste pärineb
Sõna overthinking on igapäevakeelne, mitte teaduslik, kuid selle taga on hästi uuritud nähtus. Psühholoog Susan Nolen-Hoeksema uuris juba eelmise sajandi lõpus, mis juhtub, kui inimene end halvasti tundes pöördub ikka ja jälle tagasi oma tunnete, nende põhjuste ja tagajärgede juurde. Ta nimetas seda harjumust ruminatsiooniks (lihtsamalt öeldes mõtete ringiratast keerutamiseks) ja näitas, et see pikendab ja süvendab halba tuju.
Hiljem märkasid Thomas Ehring ja Edward Watkins, et minevikule mõtlemisel ja tuleviku pärast muretsemisel on palju ühist: mõlemad on korduvad, raskesti kontrollitavad ja keskenduvad negatiivsele. Nad pakkusid välja ühise nimetuse „korduv negatiivne mõtlemine“ ja näitasid, et see kaasneb paljude raskustega: ärevuse, depressiooni ja unetusega. Watkins eristas ka kasulikku järelemõtlemist kahjulikust: konkreetne, tegutsemisele suunatud mõtlemine aitab, abstraktne „miks?“-küsimuste ring aga mitte.
Milline on ülemõtlemine igapäevaelus
Enamasti avaldub see mõnel järgmisel kujul ja paljud inimesed tunnevad neist ära mitu:
- Vestluste ülekerimine: õhtul kordate mõttes ikka ja jälle, mida ütlesite koosolekul või õhtusöögil
- Vigade juurde tagasipöördumine: vana viga või ebameeldiv olukord kerkib ikka uuesti esile, kuigi midagi muuta te ei saa
- Halvad stsenaariumid: enne reisi, vestlust või arstivisiiti „mängite“ mõttes läbi kõik, mis võib valesti minna
- Otsustamatus: võrdlete võimalusi seni, kuni väsite ja lükkate otsuse edasi
- Märkide otsimine: lühike sõnum või teise inimese näoilme muutub pika kaalutlemise teemaks
- Mõtted voodis: niipea kui pikali heidate, „lülitub“ pea sisse ja uni kaugeneb
Mille poolest see test erineb ärevuse ja stressi testist
Ärevuse test (GAD-7) hindab ärevuse sümptomeid viimase kahe nädala jooksul: pinget, rahutust, ärrituvust ja hirmu, et juhtub midagi halba. See aitab mõista, kas ärevus on nii tugev, et tasub pöörduda arsti poole. Stressitest hindab, kui ülekoormatuna end tunnete ja kas jõuate elu nõudmistega toime tulla. See test vaatab asja teise nurga alt: see ei küsi tunnete kohta, vaid selle kohta, kuidas teie mõtted töötavad: kas need keerlevad ringiratast ja kas suudate need lahti lasta.
Need asjad on omavahel seotud: ülemõtlemine toidab sageli ärevust ja ärevus omakorda paneb veel rohkem mõtlema. Kui ärevus on peaaegu igapäevane, kestab kuid ja hõlmab paljusid eluvaldkondi, võib see olla generaliseerunud ärevushäire tunnus. Liiga palju mõelda võib aga ka ilma ärevushäireta, näiteks raskel eluperioodil või perfektsionismi tõttu. Kui teie mõtted on sageli kategoorilised („kõik kukub läbi“, „kõik mõistavad mind hukka“), tasub lugeda ka mõtlemisvigade kohta.
Mis aitab mõtteringi peatada
Endale „ära mõtle“ käskimine enamasti ei õnnestu. Tõhusam on muuta oma suhet mõtetega ja seda, mida teete, kui need käima lähevad:
- Märgake ja nimetage: „ma kerin jälle seda vestlust läbi“. Nimetatud mõte kaotab osa oma jõust
- Küsige „kuidas?“, mitte „miks?“: konkreetne küsimus viib tegutsemiseni, abstraktne ringi
- Muremõtete aeg: lükake mured edasi ühte lühikesse ajavahemikku päevas
- Esimene väike samm: kui probleemi saab lahendada, pange kirja üks tegevus ja tehke see ära
- Tähelepanu suunamine mujale: liikumine, käsitöö või vestlus aitavad mõtetest välja tulla
- Õhturituaal: kirjutage mõtted enne magamaminekut üles ja järgige unehügieeni
- Abi: kui mõtted piinavad kaua, aitavad kognitiivne käitumisteraapia ja teadveloleku harjutused, mille kasu on uuringutes näidatud
Korduma kippuvad küsimused
Kas ülemõtlemine on haigus?
Ei. See on mõtlemisharjumus, mitte diagnoos. Siiski kaasneb tugev ja pikaajaline korduv negatiivne mõtlemine sageli ärevuse, depressiooni ja unetusega, nii et kui see segab elamist märgatavalt, tasub end kontrollida ja spetsialistiga rääkida.
Mille poolest erineb ülemõtlemine järelemõtlemisest?
Kasulik järelemõtlemine on konkreetne ja viib järelduse või tegevuseni: „järgmine kord ütlen teisiti“. Ülemõtlemine käib ringiratast, kordab samu „miks?“ ja „aga kui?“ küsimusi ning jätab tunde, et läks ainult hullemaks.
Miks lähevad mõtted kõige rohkem käima öösel?
Õhtul kaovad päevamüra ja ülesanded, mis tähelepanu kõrvale juhtisid, ning väsinud peaga on raskem mõtteid ohjes hoida. Pealegi tunduvad mured pimeduses ja vaikuses suuremad. Aitab mõtete üleskirjutamine enne magamaminekut, püsiv unerežiim ja reegel, et voodis probleeme ei lahendata.
Kas liiga palju mõtlevad ainult ärevad inimesed?
Ei. Liiga palju kipuvad mõtlema ka perfektsionistid, väga kohusetundlikud inimesed, need, kellele on oluline teiste arvamus, ja peaaegu kõik raskete eluperioodide ajal. Ärevus on vaid üks võimalikest põhjustest.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Nolen-Hoeksema S. (1991). Responses to depression and their effects on the duration of depressive episodes. Journal of Abnormal Psychology, 100(4), 569-582.
- Nolen-Hoeksema S., Wisco B. E., Lyubomirsky S. (2008). Rethinking rumination. Perspectives on Psychological Science, 3(5), 400-424.
- Watkins E. R. (2008). Constructive and unconstructive repetitive thought. Psychological Bulletin, 134(2), 163-206.
- Ehring T., Watkins E. R. (2008). Repetitive negative thinking as a transdiagnostic process. International Journal of Cognitive Therapy, 1(3), 192-205.
- Harvey A. G. (2002). A cognitive model of insomnia. Behaviour Research and Therapy, 40(8), 869-893.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.