Dissotsiaalne isiksushäire: mis peitub sõnade „sotsiopaat“ ja „psühhopaat“ taga
Kõigepealt sõnadest, sest just siin on kõige rohkem segadust. Igapäevases eesti keeles nimetatakse „asotsiaalseks“ ühiskonna äärealale jäänud inimest, kuid psühhiaatrias tähendab dissotsiaalne isiksushäire (DSM-5 nimetab seda antisotsiaalseks) hoopis muud: püsivat teiste inimeste õiguste eiramise ja rikkumise mustrit. Populaarsed sõnad „sotsiopaat“ ja „psühhopaat“ ei ole ametlikud diagnoosid, kuid mõlemad keerlevad selle häire ümber.
Ja veel üks oluline piir: see teave on mõeldud nähtuse mõistmiseks, mitte endisele partnerile või ülemusele siltide kleepimiseks. Isiksushäireid diagnoosib ainult spetsialist ja enamikul ebameeldivatel inimestel ei ole mingit häiret.
Kuidas see välja näeb?
Diagnoosiks on vaja püsivat mustrit, mis algab juba nooruses (enne 15. eluaastat esineb käitumishäire), ja täiskasvanueas vähemalt mitut järgmistest joontest:
- Korduv seaduste ja ühiskondlike normide rikkumine
- Petmine: valetamine, valenimede kasutamine, teiste ärakasutamine enda kasu või lõbu nimel
- Impulsiivsus, suutmatus ette planeerida
- Ärrituvus ja agressiivsus, korduvad kaklused või kallaletungid
- Hoolimatus nii enda kui ka teiste turvalisuse suhtes
- Püsiv vastutustundetus töös ja rahaasjades
- Süümepiinade puudumine: tehtud kahju õigustatakse või süüdistatakse selles ohvrit
Sotsiopaat, psühhopaat või häire?
Psühhopaatia on kitsam teaduslik mõiste (seda hinnatakse Robert Hare’i psühhopaatia skaalaga): antisotsiaalsele käitumisele lisanduvad pealiskaudne võlu, grandioossus, pinnapealne tundeelu ja külm empaatiapuudus. Kõik dissotsiaalse isiksushäirega inimesed ei ole psühhopaadid ning osa tugevate psühhopaatiliste joontega inimesi ei pane kunagi toime kuritegu.
Tasub tunda ka müüte: filmidest tuttav „geniaalse mõrvari“ kuju on eksitav. Enamik selle häirega inimesi ei ole mõrvarid; sagedasem tegelikkus on kaootiline elu valede, võlgade, sõltuvuste ja katkevate suhetega. Ka empaatiapuudus on harva absoluutne: sagedamini on see oskus empaatia välja lülitada, kui see on kasulik.
Kust see tuleb ja kas seda ravitakse?
Risk kujuneb geenide ja varase keskkonna koosmõjul: vägivald, hooletusse jätmine ja ebastabiilsus lapsepõlves suurendavad tõenäosust märgatavalt, kuid ükski tegur ei otsusta üksi. Kõige varasem ja tõhusam sekkumise koht on lapsepõlv: vanemlusprogrammid ja abi käitumishäirega lastele.
Täiskasvanute ravi on raske, kuid mitte lootusetu: inimesed ise otsivad abi harva, sagedamini kaasnevate probleemide tõttu (sõltuvused, depressioon, õiguslikud tagajärjed). Uuringud näitavad, et struktureeritud programmid (mentaliseerimisel põhinev teraapia, kognitiiv-käitumuslikud programmid, terapeutilised kogukonnad) võivad vähendada agressiivsust ja korduvaid õigusrikkumisi ning jooned leevenevad vanusega sageli. Imerohtu ei ole: ravimeid kasutatakse ainult kaasuvate seisundite raviks.
Kui selline inimene on teie elus
Kõige praktilisem reegel: hinnake tegusid, mitte lubadusi, ning kaitske oma piire ja rahaasju. Kui suhtes esineb vägivalda või süstemaatilist manipuleerimist, on esmatähtis abi iseendale, sõltumata teise inimese diagnoosist: tehke vaimse vägivalla test ja võtke ühendust Ohvriabi kriisitelefoniga 116 006 (ööpäev läbi). Ohu korral helistage 112. Teist inimest ei ole võimalik tema tahte vastaselt muuta ja see ei ole teie läbikukkumine.
Korduma kippuvad küsimused
Kas test võib näidata, et inimene on sotsiopaat?
Ei. Meie tumeda triaadi test võimaldab teil endal oma joonte spektrit uurida, kuid ei see ega ükski teine internetitest ei diagnoosi isiksushäiret, rääkimata teise inimese diagnoosimisest tema selja taga. Diagnoosi paneb spetsialist põhjaliku hindamise käigus.
Kas selle häirega inimesed suudavad armastada ja muutuda?
Kiinduda nad suudavad, kuigi nende suhted on sageli ebastabiilsed ja omakasust kantud. Ka muutumine on võimalik, eriti kui tekib tegelik motivatsioon (tagajärjed, vanus, olulised suhted): uuringutes on struktureeritud programmidel märgatav, ehkki tagasihoidlik mõju. Ei ole realistlik loota, et inimene muutub ainuüksi teie armastuse või kannatlikkuse tõttu.
Mille poolest erineb dissotsiaalne isiksushäire nartsissistlikust?
Mõlemad kuuluvad samasse dramaatiliste isiksushäirete rühma ja mõlemale on omane empaatiapuudus, kuid nartsissistliku häire tuum on suurustunne ja imetluse vajadus, dissotsiaalse häire tuum aga normide rikkumine ja teiste õiguste eiramine. Praktikas kattuvad jooned üsna sageli.
Allikad ja metoodika
Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. (antisocial personality disorder)
- NICE. Antisocial personality disorder: prevention and management (CG77)
- Black D. W. (2015). The natural history of antisocial personality disorder. Canadian Journal of Psychiatry
Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse
Seotud häired
Sarnased testid
Seotud artiklid
28. aprill 2025
Toksilised suhted: 10 märki ja lahkumisplaan
Kontroll, halvustamine, gaslighting, isoleerimine. 10 toksilise suhte märki, miks neist on raske lahkuda, ja turvalise lahkumise plaan abikontaktidega.
Loe artiklit31. mai 2025
Lapse vihahood: mida teha (ja mida mitte)
Jonnihood poes ja karjumine. Miks lapsed „plahvatavad“, kuidas hoo ajal käituda, kuidas hoogusid vähendada ja millal pöörduda spetsialisti poole.
Loe artiklit4. oktoober 2024
Kuidas valida psühholoogi või psühhoterapeuti
Psühholoog, psühhoterapeut või psühhiaater? Kust alustada, mida küsida hinna ja kestuse kohta, kuidas head spetsialisti ära tunda ja millal teda vahetada.
Loe artiklit