Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Opositsiooniline trotshäire: kui „ei“ muutub süsteemiks

RHK-10: F91

Iga laps vaidleb, vihastab ja ütleb „ei“: see on tahte normaalne areng, eriti umbes 2-3 aasta vanuselt ja noorukieas. Opositsiooniline trotshäire (inglise keeles ODD) on hoopis midagi muud: viha, vaidlemise, reeglite rikkumise ja kättemaksuhimu muster, mis kestab vähemalt pool aastat, kordub peaaegu iga päev ja lõhub pere, lasteaia või kooli elu.

Kõige tähtsam sõnum vanematele: see ei ole kohtuotsus teie kasvatusele ega „halva lapse“ silt. See on äratuntav muster, mille jaoks on olemas hästi toimivad strateegiad, ja mida varem nendega alustada, seda parem.

Jonn või häire?

Trotshäirele viitab järgmiste tunnuste kogum, mis kestab vähemalt 6 kuud:

  • Sagedased vihapursked ja kiire ärritumine
  • Pidev vaidlemine täiskasvanutega kõige üle
  • Reeglite aktiivne eiramine ja palvete täitmata jätmine
  • Teiste tahtlik ärritamine ja oma vigades teiste süüdistamine
  • Pahurus, solvumine, mõnikord kättemaksuhimu
  • Muster ei avaldu ainult kodus (või on kodus eriti tugev) ja ületab selgelt eakaaslaste normi

Kust see tuleb?

Enamasti mitme teguri koosmõjust: tugevate reaktsioonide ja nõrga eneseregulatsiooniga temperament ning lisaks keskkonna nõiaring, kus tähelepanu saadakse konflikti kaudu ja reeglid on ebajärjekindlad (täna tohib, homme on karistus). Laps ei ole „halb“, ta on õppinud, et vastuhakk toimib, ja teist tööriista tal veel ei ole.

Oluline on kontrollida ka kaasnevaid probleeme: trotshäire pildi taga peitub sageli ADHD (impulsside ohjamise raskused), ärevus või õpiraskused, mis muutuvad koolis „käitumisprobleemiks“. Nende ravimine vähendab vastuhakku sageli poole võrra.

Mis päriselt toimib?

Kõige paremini on uuritud vanemlike oskuste programmid; nende tuum on lihtne, kuid nõuab järjekindlust:

  • Tähelepanu ümbersuunamine: märgake ja nimetage head käitumist iga päev (praegu tuleb tähelepanu ainult konflikti kaudu)
  • Vähem, kuid kindlaid reegleid: selged, lühikesed ja mõlemal vanemal ühesugused
  • Ettearvatavad, rahulikud ja väikesed tagajärjed plahvatuste ja täitmata jäävate ähvarduste asemel
  • Valikute andmine („kas praegu või 10 minuti pärast?“): vastuhakk vajab vastast, valik aga võtab selle ära
  • Ärge võidelge kõige pärast: valige lahingud, mis on tõesti olulised
  • „Erilise aja“ rituaal: 15 minutit iga päev lapse reeglite järgi, ilma õpetussõnadeta

Millal abi otsida?

Kui muster püsib kauem kui pool aastat, lõhub koolielu või perekonda või kui ilmneb agressiivsus ja julmus, pöörduge abi saamiseks kooli psühholoogi, perearsti või lastepsühhiaatri poole (viimane hindab ka ADHD-d ja ärevust). Vanemlike oskuste programmid ja perenõustamine on siin ravi, mitte „tunnid halbadele vanematele“: neid läbivad ka suurepärased vanemad, kellel on keeruline olukord.

Korduma kippuvad küsimused

Kas trotshäire tähendab, et oleme halvasti kasvatanud?

Ei: muster sünnib temperamendi ja keskkonna koosmõjust ning sama kasvatus oleks teise lapsega toiminud suurepäraselt. Süüküsimus ei ole siin kasulik; kasulik küsimus on „milliseid tööriistu me praegu vajame?“

Mille poolest erineb trotshäire ADHD-st?

ADHD on tähelepanu ja impulsside ohjamise raskus (laps ei suuda end tagasi hoida), trotshäire aga suhtemuster (laps hakkab vastu). Need esinevad sageli koos ja siis tasub ravida mõlemat, sest ainult käitumisstrateegiad toimivad äratundmata ADHD korral halvasti.

Kas saan last testiga kontrollida?

Meie lapse käitumise test (täidavad vanemad) näitab, kas raskuste ulatus vajab spetsialisti tähelepanu, ja laste ADHD test aitab kontrollida kõige sagedamini kaasnevat häiret. Diagnoosi paneb spetsialist.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid