Psühhopaatiliste joonte test
Sõna „psühhopaat“ kõlab igapäevakeeles nagu kohtuotsus, kuid psühholoogid uurivad psühhopaatiat kui joonte spektrit, mida on mingil määral kõigis. Üks jääb rahulikuks seal, kus teised paanitsevad, teine ei hooli kergesti võõraste tunnetest, kolmas teeb enne ja mõtleb alles pärast. Kui need kalduvused kokku saavad ja tugevnevad, tekib see, mida teadus nimetab psühhopaatiliseks isiksuseks.
Testi 20 väidet on koostatud nn psühhopaatia kolmeosalise mudeli järgi (Patrick, Fowles ja Krueger, 2009), mis eristab kartmatust, teiste suhtes külmust ja impulsiivsust. Väited kirjutasime ise: see ei ole TriPM-i ega muu teadusliku küsimustiku tõlge, seega ei saa tulemust võrrelda nende punktidega. Tulemuses näete joonte üldist taset ja selgitust, kuidas iga kolmest osast võib teie elus avalduda. Vastake ausalt: test on anonüümne ja vastuseid ei salvestata kuskile.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on psühhopaatia ja kust see mõiste pärineb?
Ühe mõjukaima psühhopaatilise isiksuse kirjelduse andis 1941. aastal Ameerika psühhiaater Hervey Cleckley raamatus „The Mask of Sanity“: ta kirjeldas võluvaid, rahulikke, pealtnäha normaalseid inimesi, kellel puudus süütunne, sügavamad emotsioonid ja võime vigadest õppida. Hiljem töötas Robert Hare välja PCL-R-i, mille abil spetsialistid psühhopaatiat hindavad ja mida kasutatakse kohtupsühhiaatrias tänini.
Tänapäeva uurijad märkasid, et eri autorid nimetavad psühhopaatiaks eri asju. 2009. aastal pakkusid Christopher Patrick, Don Fowles ja Robert Krueger välja kolmeosalise mudeli, mis ühendab need traditsioonid:
- Kartmatus (ingl boldness): rahu ohus, sotsiaalne julgus, enesekindlus, kiire toibumine ebaõnnestumistest
- Külmus teiste suhtes (ingl meanness): empaatia puudumine, ükskõiksus teiste valu suhtes, kalduvus teisi ära kasutada ja kätte maksta
- Impulsiivsus (ingl disinhibition): raskused impulsside ohjamisel, vastutustundetus, viha, otsused tagajärgi kaalumata
Kuidas need jooned igapäevaelus välja näevad?
Kolm osa võivad avalduda eraldi ja erinevalt. Kartmatus ilma ülejäänud kaheta näeb sageli välja nagu külmavereline päästja, kirurg või ettevõtja, kes pinge all ei kaota pead. Impulsiivsust ilma külmuseta seostatakse sagedamini kiirustades tehtud ostude, pooleli jäänud tööde ja vihapursetega, mida inimene hiljem siiralt kahetseb.
Külmus teiste suhtes on see osa, mis teeb ümbritsevatele kõige rohkem haiget: ükskõiksus teise valu suhtes, mõnu narrimisest, nõrgemate ärakasutamine. Uurijad arvavad, et just külmuse ja impulsiivsuse kombinatsioon on kõige tihedamalt seotud konfliktide, kuritegevuse ja purunevate suhetega, kartmatus võib aga isegi aidata kohaneda.
Psühhopaatilised jooned, „psühhopaat“ ja dissotsiaalne isiksushäire
Igapäevakeeles nimetatakse „psühhopaadiks“ igaüht, kes käitub kummaliselt, kurjalt või ettearvamatult. Psühholoogias tähendab see sõna midagi muud: see ei ole hullumeelsus ega psühhoos, vaid isiksusejoonte kombinatsioon, mille puhul inimene saab hästi aru, mida teeb, kuid tunneb vähe hirmu, süüd ja kaastunnet. Enamik inimesi, kes on vahel külmad või impulsiivsed, ei ole psühhopaadid.
Ametlikes diagnooside klassifikatsioonides psühhopaatiat eraldi diagnoosina ei ole. Sellele on kõige lähemal dissotsiaalne (antisotsiaalne) isiksushäire, mida hinnatakse teiste õiguste pikaajalise rikkumise mustri järgi: seaduste rikkumine, petmine, agressiivsus, vastutustundetus. Need kattuvad impulsiivsuse ja külmusega, kuid mitte kartmatusega, seega ei ole igal dissotsiaalse isiksushäirega inimesel tugevaid psühhopaatilisi jooni ja vastupidi.
See test erineb ka tumeda triaadi testist, mis võrdleb omavahel kolme tumedat joont (nartsissismi, makiavellismi ja psühhopaatiat) ja näitab, milline neist on teie profiilis kõige selgem. Siin süvenetakse ühte joonde ja selle kolme ossa. Külma strateegitsemist ja manipuleerimist mõõdab üksikasjalikumalt makiavellismi test.
Kas need jooned võivad muutuda?
Isiksusejooned on üsna püsivad, kuid mitte kivisse raiutud. Impulsiivsus väheneb enamikul inimestel vanusega loomulikult: enesekontrolli eest vastutavad ajupiirkonnad küpsevad umbes 25. eluaastani ja hiljem muutuvad paljud rahulikumaks ja järjekindlamaks. Impulsside ohjamist saab õppida ja empaatilist käitumist saab treenida isegi siis, kui kaastunne iseenesest ei tule.
Kõige kasulikum on küsida mitte „kas ma olen psühhopaat?“, vaid „millised minu kalduvused aitavad mind ja millised lähevad mulle maksma?“. Rahu kriisis tasub hoida, impulsiivseid otsuseid ja külmust lähedaste vastu aga märgata ja õppida ohjama.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kõrge tulemus tähendab, et olen psühhopaat?
Ei. Test mõõdab joonte tugevust, mitte diagnoosi. Kliinilise tasemega psühhopaatiat hindavad spetsialistid põhjaliku intervjuu ja dokumentide põhjal, mitte mõne internetis vastatud väite järgi. Kõrge tulemus näitab, et kartmatus, külmus või impulsiivsus on teile omasemad kui enamikule, ja seda tasub teada.
Mille poolest erineb see test tumeda triaadi testist?
Tumeda triaadi test võrdleb kolme erinevat joont ja näitab, milline on kõige selgem. See test süveneb ainult psühhopaatia spektrisse ja jagab selle kolmeks osaks: kartmatuseks, teiste suhtes külmuseks ja impulsiivsuseks.
Kas psühhopaatia ja sotsiopaatia on sama asi?
Igapäevakeeles kasutatakse neid sõnu sageli vaheldumisi ja ametlikes klassifikatsioonides ei ole kumbagi. Mõned autorid nimetavad sotsiopaatiaks pigem keskkonna (näiteks raske lapsepõlve) kujundatud antisotsiaalset käitumist ja psühhopaatiaks pigem kaasasündinud emotsionaalset külmust, kuid ühtset kokkulepet ei ole.
Kas psühhopaatilised jooned võivad olla kasulikud?
Osaliselt jah. Kartmatust seostatakse võimega jääda kriisis rahulikuks, sotsiaalse julguse ja juhiomadustega. Külmus teiste suhtes ja impulsiivsus lähevad palju sagedamini maksma nii inimesele endale kui ka tema ümbrusele.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Patrick C. J., Fowles D. C., Krueger R. F. (2009). Triarchic conceptualization of psychopathy: Developmental origins of disinhibition, boldness, and meanness. Development and Psychopathology, 21(3), 913-938.
- Patrick C. J., Drislane L. E. (2015). Triarchic model of psychopathy: Origins, operationalizations, and observed linkages with personality and general psychopathology. Journal of Personality, 83(6), 627-643.
- Skeem J. L., Polaschek D. L. L., Patrick C. J., Lilienfeld S. O. (2011). Psychopathic personality: Bridging the gap between scientific evidence and public policy. Psychological Science in the Public Interest, 12(3), 95-162.
- Cleckley H. (1941). The Mask of Sanity: An Attempt to Reinterpret the So-Called Psychopathic Personality. St. Louis: Mosby.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.