Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Isiksus

Makiavellismi test

Niccolò Machiavelli kirjutas viis sajandit tagasi, et valitsejal on turvalisem olla kardetud kui armastatud, ning hiljem hakati tema nime järgi nimetama hoiakut, et eesmärk pühitseb abinõu. Psühholoogias nimetatakse makiavellismiks isiksusejoont, mille puhul inimene suhtub teistesse küüniliselt, püüab olukorda kontrollida ja on valmis manipuleerima, et saada, mida tahab. Natuke on seda joont igaühes: vahel jätame midagi ütlemata, vahel kiidame mitte päris siiralt, vahel mängime pikka mängu.

Testi 18 väidet on koostatud makiavellismi nelja osa järgi, mille eristasid uurija Jason Dahling ja kolleegid (2009): umbusk teiste vastu, kontrollivajadus, staatusetaotlus ja moraalist piiramata manipuleerimine. Vastake nii, nagu te tegelikult mõtlete ja käitute, mitte nii, nagu oleks „ilusam“. Test on anonüümne.

Jaga:
18 küsimust ~4 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on makiavellism ja kust see mõiste pärineb?

Nimetus pärineb Firenze diplomaadi Niccolò Machiavelli (1469-1527) raamatust „Valitseja“, milles ta kirjutas avameelselt, kuidas võimu saavutada ja hoida moraalist hoolimata. 1970. aastal võtsid psühholoogid Richard Christie ja Florence Geis raamatus „Studies in Machiavellianism“ kokku uuringud, milles makiavellismi kirjeldatakse isiksusejoonena: see on küüniline suhtumine inimestesse, valmisolek nendega manipuleerida ja usk, et eesmärk pühitseb abinõu.

2009. aastal jagas Jason Dahling koos kolleegidega makiavellismi neljaks osaks, mille järgi on koostatud ka see test:

  • Umbusk teiste vastu: usk, et inimesed on põhiolemuselt isekad ja võivad iga hetk teid ära kasutada
  • Kontrollivajadus: soov kontrollida olukordi ja inimesi, ärevus, kui kontroll kaob
  • Staatusetaotlus: raha, võim ja positsioon kui edu kõige tähtsamad tunnused
  • Moraalist piiramata manipuleerimine: valmisolek valetada, meelitada või petta, kui see on kasulik

Kuidas makiavellism igapäevaelus avaldub?

Tugevate makiavellistlike joontega inimene ei ole enamasti lärmakas ega agressiivne. Vastupidi, ta on kannatlik, tagasihoidlik ja viisakas: kiidab seal, kus vaja, kogub infot, loob kasulikke sidemeid ega avalda oma tegelikke kavatsusi. Tööl võib see paista poliitilise vaistuna, suhetes aga pideva „mänguna“, milles on raske aru saada, mida inimene tegelikult tunneb.

Uuringud näitavad, et tugevate makiavellistlike joontega inimestel läheb paremini lühiajalistes olukordades, kus reeglid on ebaselged ja saab improviseerida. Aja jooksul ilmneb hind: kord purunenud usaldust on raske taastada ja maine levib kiiremini, kui tundub.

Mille poolest erineb makiavellism psühhopaatiast ja nartsissismist?

Makiavellism on üks tumeda triaadi kolmest joonest. Tumeda triaadi test võrdleb kõiki kolme omavahel ja näitab, milline on kõige selgem, see test aga süveneb ühte joonde ja selle neljasse ossa.

Psühhopaatiast erineb makiavellism eelkõige enesekontrolli poolest: makiavellist planeerib ja ootab õiget hetke, psühhopaatia spektri jooned on aga rohkem seotud impulsiivsuse ja kartmatusega (vt lähemalt psühhopaatia testi). Nartsissismist erineb see motiivi poolest: nartsissistile on kõige tähtsam imetlus ja tähelepanu, makiavellistile aga tegelik võit, isegi kui keegi sellest teada ei saa (vt lähemalt nartsissismi testi).

Makiavellism ei ole psüühikahäire ja seda ei ole diagnooside klassifikatsioonides. See on isiksusejoon, mida esineb eri määral kõigis inimestes.

Kas makiavellism võib muutuda?

Makiavellism on osaliselt õpitud: sageli kasvab see välja kogemustest, kus avameelsust karistati ja usaldust reedeti. Seetõttu võivad uued kogemused seda ka pehmendada. Suhted, kus avameelsus end ära tasub, vähendavad järk-järgult vajadust end pidevalt kaitsta.

Strateegiline mõtlemine ei ole iseenesest midagi halba. Oskus ette näha teiste reaktsioone, läbi rääkida ja mitte kõiki kaarte korraga avada tuleb kasuks juhile, läbirääkijale või juristile. Oluline piir on see, kas võidate koos teistega või nende arvelt.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõrge tulemus tähendab, et olen halb inimene?

Ei. Test mõõdab kalduvusi, mitte moraali. Paljud tugevate makiavellistlike joontega inimesed ei kahjusta kedagi ja kasutavad oma strateegilist mõtlemist tööl. Kõrge tulemus on kutse vaadata, kas teie suhtumine inimestesse teid tegelikult aitab.

Kas see test on Mach-IV küsimustik?

Ei. Mach-IV (Christie ja Geis, 1970) ja Dahlingi ning kolleegide küsimustik (2009) on kasutusel teadusuuringutes. See test on koostatud nende uuringute kirjeldatud neljaosalise mudeli järgi, kuid kõik väited on meie omad.

Mille poolest erineb makiavellism tervest pragmatismist?

Pragmaatiline inimene püüdleb eesmärkide poole mõistlikult ja tõhusalt, kuid teiste huve kahjustamata. Makiavellism algab siis, kui teised inimesed muutuvad pelgalt vahenditeks ning valetamist ja manipuleerimist peetakse vastuvõetavateks tööriistadeks.

Kas makiavellistid on tegelikult edukamad?

Mitte alati. Mõnes olukorras (lühikesed läbirääkimised, ebaselged reeglid) nad võidavad, kuid uuringud ei näita, et tugev makiavellism tagaks suurema rahulolu töö või suhetega. Pikemas plaanis jäädakse sageli kaotajaks, sest usaldus on kadunud.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?