Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Narkolepsia: kui uni tuleb ootamatult ja vastu tahtmist

Narkolepsia on neuroloogiline haigus, mille korral une ja ärkveloleku lüliti ei tööta korralikult: uni tungib päeva (äkilised, kontrollimatud unehood) ja ärkvelolek öösse (katkendlik öine uni). Sageli on põhjuseks oreksiini, ärkvelolekut hoidva aine, puudus ajus.

See kirjeldus on ainult teavitav: narkolepsiat diagnoositakse uneuuringutega, mitte küsimustikega, seepärast me selle jaoks testi ei tee. Haigust tasub siiski ära tunda, sest narkolepsiaga inimesed kuulevad aastaid „oled laisk“ ja „maga end välja“, enne kui saavad õige diagnoosi.

Neli klassikalist tunnust

Kõik need ei pruugi esineda koos, kuid nende kombinatsioon on väga kõnekas:

  • Kontrollimatu päevane unisus: unehood tabavad söömise, rääkimise, töötamise ajal ja isegi seistes
  • Katapleksia: äkiline lihastoonuse kadu tugevate emotsioonide, eriti naeru mõjul (põlved nõtkuvad, pea vajub, asjad kukuvad käest), kusjuures teadvus säilib
  • Unehalvatus: lühiajaline võimetus liigutada uinudes või ärgates
  • Hallutsinatsioonid uinudes või ärgates: elavad, unenäolised pildid või helid poolunes
  • Lisaks: öine uni on paradoksaalselt katkendlik, samas lühikesed 10-20-minutilised tukastused värskendavad ebatavaliselt hästi

Mille poolest erineb narkolepsia „lihtsalt väsimusest“?

Halbade ööde järel tekkinud väsimus möödub, kui end välja magada, kuid narkolepsia unisus tuleb tagasi olenemata une hulgast ja tabab hoogudena. Katapleksiale ei ole tavaseisundis üldse vastet: kui põlved nõtkuvad naerust, ei ole see iseloomujoon, vaid neuroloogiline sümptom, millest tuleb kindlasti arstile rääkida.

Samal ajal tasub välistada unisuse sagedasemad põhjused: uneapnoe, krooniline unepuudus, depressioon, kilpnäärmehäired ja ravimid.

Kuidas diagnoositakse ja ravitakse?

Tee viib perearsti kaudu neuroloogi või unearsti juurde: tehakse polüsomnograafia (öine uneuuring) ja päevane korduv uinumislatentsuse test (MSLT), mis näitab, kui kiiresti ja millisesse unefaasi inimene päeval vajub.

Narkolepsiat ei saa praegu välja ravida, kuid seda saab hästi kontrolli all hoida: ärkvelolekut toetavad ravimid, katapleksia ravi, planeeritud lühikesed tukastused ja püsiv päevarütm. Sobiva raviplaaniga inimesed töötavad, juhivad autot (arsti loal) ja elavad täisväärtuslikku elu.

Kui tunnete ära iseenda või lähedase

Pidage enne vastuvõttu kaks nädalat unepäevikut (ööd, unehood, tukastused) ja pange kindlasti kirja katapleksia episoodid koos asjaoludega: see on diagnoosi jaoks kõige tugevam vihje. Seni kuni uuringud käivad, on ohutusreegel lihtne: unisuse hoogude ajal ärge juhtige autot ega tehke ohtlikke töid.

Korduma kippuvad küsimused

Miks te narkolepsia kohta testi ei tee?

Sest diagnoos põhineb uneuuringutel (polüsomnograafia ja korduv uinumislatentsuse test), mitte enesetunde küsimustikul: unisusel on palju põhjusi ja küsimustik ei suuda neid eristada. Ausam on kirjeldada tunnuseid ja näidata teed spetsialistide juurde.

Kas narkolepsia on haruldane?

Pigem jääb see sageli diagnoosimata: hinnanguliselt ootab suur osa narkolepsiaga inimestest diagnoosi palju aastaid, sest sümptomeid peetakse laiskuseks või „sellise loomuga“ olemiseks. Katapleksia äratundmine lühendab seda teed märkimisväärselt.

Mille poolest erineb narkolepsia hoog minestamisest?

Katapleksia ajal teadvus säilib: inimene kuuleb ja mõistab, ainult lihased ei allu, ja episoodi vallandab emotsioon. Minestades kaob teadvus. Mõlemal juhul tasub pöörduda arsti poole, kuid uuringud on erinevad.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Seotud häired

Seotud artiklid