Somnambulism: mis toimub, kui keha tõuseb üles, aga inimene magab edasi
Somnambulism on osalise ärkamise seisund: keha tõuseb ja tegutseb (kõnnib, räägib, avab vahel uksi või külmkapi), kuid teadvus jääb sügavasse unne. Silmad on lahti, aga pilk on klaasjas ja eemalolev, ning hommikul ei mäleta inimene episoodi.
Kõige sagedamini esineb seda lastel ja vanusega möödub see iseenesest, kuid see ei ole haruldane ka täiskasvanutel, eriti unepuuduse korral. Iseenesest on unes kõndimine kahjutu, peamine küsimus on alati ohutus.
Milline näeb episood välja?
Tavaliselt toimub episood öö esimesel poolel, sügava une faasis:
- Inimene istub voodis või tõuseb üles ja kõnnib lahtiste, kuid „tühjade“ silmadega
- Liigutused on aeglased ja kohmakad, kõne segane või puudub üldse
- Võimalikud on automaatsed toimingud: uste avamine, asjade ümberpaigutamine, urineerimine valesse kohta
- Inimest on raske äratada, ärgates on ta segaduses ja vahel ärritunud
- Hommikul episoodi ei mäletata või on meeles vaid ähmane kild
Mis seda põhjustab?
Somnambulism on tugevalt pärilik ja seda soodustab kõik, mis süvendab või katkestab sügavat und: unepuudus (täiskasvanutel peamine vallandaja), lastel palavik, stress, alkohol, mõned ravimid (sealhulgas osa unerohtudest), täis põis ja isegi müra, mis inimese poolenisti üles äratab. Täiskasvanutel tasub kontrollida ka uneapnoed: selle põhjustatud lühikesed ärkamised võivad episoode vallandada.
Kõigepealt ohutus
Kui kodus on keegi, kes unes kõnnib:
- Lukustage uksed ja aknad, hoidke võtmeid mujal kui ukse juures
- Tehke tee vabaks: liikumisteel ei tohi olla juhtmeid, mänguasju ega teravaid nurki, trepi juurde tasub paigaldada piirdevärav
- Kui inimene ei maga esimesel korrusel, paigaldage aknapiirikud
- Hoidke autovõtmed silma alt ära (täiskasvanutel on kirjeldatud ka unes autojuhtimist)
- Kas äratada tohib? Tohib, kuid see on raske ega ole vajalik: parim on juhatada inimene õrnalt ja rahuliku häälega tagasi voodisse. Müüt, et äratamine on „eluohtlik“, on vaid müüt, kuigi järsult äratatud inimene võib ehmuda
Millal pöörduda arsti poole?
Kui episoodid on sagedased, algasid täiskasvanueas, on seotud ohtliku käitumisega (kodust lahkumine, agressiivsus), nendega kaasneb vali norskamine või päevane unisus (uneapnoe tunnused) või need teevad perele muret, tasub nõu pidada perearsti või unearstiga. Enamasti piisab unerütmi korrastamisest ja vallandajate kõrvaldamisest, polüsomnograafiat tehakse vaid ebaselgetel juhtudel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas somnambulism viitab psühholoogilistele probleemidele?
Iseenesest mitte: see on une ülesehituse eripära, mis esineb sageli mitmel pereliikmel. Stress võib episoode sagedamaks muuta, kuid unes kõndimine ei ole „varjatud traumade“ märk.
Kas laps kasvab sellest välja?
Enamasti küll: laste somnambulism kaob tavaliselt noorukieaks. Seni on kõige tähtsam turvaline keskkond ja piisav uni, sest üleväsinud laps kõnnib unes sagedamini.
Kas saan end testiga kontrollida?
Somnambulismi jaoks testi ei ole (inimene ei mäleta episoode), kuid meie unetuse ja uneapnoe testid aitavad kontrollida täiskasvanute kõige sagedasemaid vallandajaid. Edasi tasub pöörduda arsti poole.
Allikad ja metoodika
Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.
Seotud häired
Sarnased testid
Seotud artiklid
17. mai 2026
Unehügieen: 10 reeglit, mis päriselt toimivad
Kõik unereeglid ei ole võrdselt olulised. 10 uuringutel põhinevat soovitust püsivast ärkamisajast murede kirjapanekuni ja millal unehügieenist ei piisa.
Loe artiklit14. aprill 2025
Eksamistress: nõuanded õpilastele ja lapsevanematele
Kuidas õppida nii, et teadmised meelde jääksid, mida teha ärevusega enne eksamit ja selle ajal ning kuidas vanemad saavad aidata, mitte kahjustada.
Loe artiklit5. jaanuar 2025
Hingamisharjutused, mis rahustavad 5 minutiga
Füsioloogiline ohe, 4-7-8, kastihingamine: millised harjutused tõesti toimivad, kuidas neid õigesti teha ja miks pikem väljahingamine on nende kõigi tuum.
Loe artiklit