Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Suhted

Nartsissistlike vanemate test

Kui ühel vanemal on tugevad nartsissistlikud jooned, kasvab laps sageli tundega, et ta on vanema pikendus või peegel: oluline ei ole see, mida ta tunneb ja tahab, vaid see, kuidas ta vanema silmis paistab ja kas ta rahuldab vanema vajadusi. Kõrvalt võib selline pere tunduda eeskujulikuna ja täiskasvanuks saanud laps ei mõista kaua, miks tal on nii raske endasse uskuda, oma soove tunda või „ei“ öelda.

See test on mõeldud täiskasvanud lastele. See ei diagnoosi teie vanemaid: nartsissistlikku isiksushäiret saab kindlaks teha ainult spetsialist. Neliteist väidet aitavad vaadata seda, mida te lapsepõlves kogesite, ja seda, kuidas see teid praegu mõjutab. Vastused jäävad ainult teie brauserisse.

Jaga:
14 küsimust ~4 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mida tähendab kasvada nartsissistliku isa või ema kõrval?

Nartsissistlikud jooned (imetlusvajadus, tundlikkus kriitika suhtes, empaatia puudumine, eriõiguste tunne) on erineval määral omased kõigile. Kui need on isa või ema isiksuses tugevad, kujuneb peres sageli kindel muster: laps muutub vanema enesehinnangu toeks. Tema saavutused loevad niivõrd, kuivõrd need vanema silmis hästi paistavad, tema tunded lükatakse kõrvale ja eriarvamuse eest karistatakse külmuse või süütundega.

Testi küsimused põhinevad DSM-5-TR-is kirjeldatud nartsissistlikel joontel ning uuringutel vanemate nartsissismi ja lapse rolli kohta peres. Näiteks seostatakse uuringutes vanema nartsissismi täiskasvanud laste suurema ärevuse ja masendunud meeleoluga ning osaliselt selgitab seda seost kasvatusstiil. Teine sageli kirjeldatud nähtus on parentifikatsioon ehk rollide vahetus, kus laps peab hoolitsema vanema tunnete eest nagu täiskasvanu.

Millised märgid sageli korduvad?

Täiskasvanud lapsed mainivad kõige sagedamini järgmisi märke lapsepõlvest ja praegusest elust:

  • Armastus ja heakskiit sõltusid saavutustest või kuulekusest
  • Isa või ema tuju valitses kogu peret
  • Tuli vanemat lohutada ja tema tunnete eest hoolitseda
  • Lapsi võrreldi omavahel ja jagati „headeks“ ja „halbadeks“
  • Avalikkuse ees paistis pere eeskujulik, kodus oli aga teisiti
  • Täiskasvanueas on jäänud tugev süütunne, kalduvus teistele meele järele olla ja tunne, et kunagi ei piisa

Mille poolest erineb see test teistest lapsepõlve testidest?

Lapsepõlvekogemuste (ACE) test küsib konkreetsete raskete kogemuste kohta: vägivald, sõltuvused peres, lahutus. Emotsionaalse hooletusse jätmise test hindab seda, mis lapsepõlves puudu jäi: emotsionaalset tähelepanu ja vastukaja. See test vaatab teistsugust mustrit: mitte vanema puudumist, vaid tema vajaduste domineerimist, kui laps pidi elama vanema meeleolude, ootuste ja enesehinnangu järgi.

See test erineb ka nartsissismi testist, mis hindab teie enda jooni, ja kiindumusstiili testist, mis näitab, milline on teie suhtemuster praegu. Need testid täiendavad siiski üksteist: lapsepõlves õpitud mustrid korduvad sageli täiskasvanute suhetes.

Kuidas lapsepõlve haavu ravida?

Kõige olulisem on teada, et täiskasvanu taastumine ei sõltu sellest, kas isa või ema oma käitumist tunnistab. Paljud täiskasvanud lapsed ootavad kaua vabandust, mis kunagi ei tule. Palju tulemuslikum on keskenduda iseendale: tunda ära õpitud reeglid, õppida oma soove tundma, seada piire ja süütundest distantsi võtta. Kuidas seda praktikas teha, leiate nõuannetest piiride kohta ja nõuannetest enesehinnangu kohta.

Peamine abi on psühhoteraapia: spetsialistiga koos saab lapsepõlvekogemused turvaliselt läbi vaadata, enesehinnangut tugevdada ja õppida uusi suhtlemisoskusi. Kui tunnete lisaks masendunud meeleolu, ärevust või unetust, pöörduge perearsti poole. Kui on väga raske, aitab emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestlus ka palunabi.ee), ohu korral helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test saab kindlaks teha, et minu isa või ema on nartsissist?

Ei. Nartsissistlikku isiksushäiret saab kindlaks teha ainult spetsialist, kes on inimest ennast hinnanud. Test aitab vaadata teie kogemusi ja nende jälgi. Teie läbielamised on olulised sõltumata sellest, kas vanemad kunagi diagnoosi saavad.

Mille poolest erineb see test emotsionaalse hooletusse jätmise testist?

Emotsionaalne hooletusse jätmine on see, mis puudu jäi: tähelepanu, soojus ja vastukaja lapse tunnetele. Nartsissistlik kasvatus näeb sageli välja teisiti: vanemad võivad olla väga kaasatud, kuid nende tähelepanu keerleb nende enda vajaduste ja kuvandi ümber. Mõlemad mustrid võivad esineda koos, seepärast tasub teha mõlemad testid.

Kas pean vanematega suhtlemise katkestama?

Mitte tingimata. Mõnda inimest aitavad selged piirid ja harvem suhtlemine, teised vajavad pikemat pausi. See on isiklik otsus ja seda on lihtsam teha pärast psühholoogiga rääkimist. Kõige olulisem on, et suhtlemine ei kahjustaks teie tervist.

Kas minust endast saab samasugune lapsevanem?

Mitte tingimata. See, et tunnete need mustrid ära ja need teile korda lähevad, on juba oluline erinevus. Lapsepõlves õpitud mustreid saab muuta, eriti spetsialisti abiga. Kui teil on küsimusi oma vanemaks olemise kohta, võite teha kasvatusstiili testi.

Kas minu vastuseid kuskil säilitatakse?

Ei. Tulemus arvutatakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega säilitata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?