Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kuidas isiklikke piire seada ja „ei“ öelda

Kui nõustute pidevalt sellega, mida ei taha, kannate teiste koormat ning tunnete end hiljem kurnatu ja solvununa, on teil tõenäoliselt piiridega raskusi. Piirid ei ole egoism ega müüride ehitamine, vaid selgus, kus lõpete teie ja algab teine inimene. Ilma nendeta muutub headus enese reetmiseks ja suhted vaikseks pahameeleks. Piiride seadmine on aga oskus, mida saab õppida.

Allpool on kirjas, kuidas öelda „ei“ ja kaitsta oma piire ilma tarbetu konfliktita.

  1. Märgake, kus piiri ületatakse

    Piir annab endast enamasti märku keha ja tunnete kaudu: pahameel, ärritus, väsimus, tunne „jälle kasutatakse mind ära“. Pange neid signaale tähele, need näitavad, et keegi ületab teie piiri. Nimetage endale konkreetselt: „Mulle ei sobi, et mulle helistatakse tööasjus pärast tööaega.“

  2. Öelge „ei“ lihtsalt ja ilma pikkade vabandusteta

    Selge „ei“ ei vaja romaanipikkust põhjendust. Piisab: „Ei, ma ei saa“, „See ei sobi mulle“, „Seekord jätan vahele.“ Mida rohkem end õigustate, seda rohkem tundub, et otsus on läbiräägitav, ja seda lihtsam on see vaidlustada. Lühike ja rahulik „ei“ on kindlam kui pikk.

  3. Rääkige mina-vormis, mitte süüdistades

    Piiri saab seada süüdistamata. „Sa kasutad mind alati ära“ asemel rääkige endast ja oma vajadusest: „Mul on vaja õhtuti puhata, seepärast ma töökõnedele ei vasta.“ Valem on lihtne: fakt + teie vajadus + mida te teete. Nii väljendate piiri selgelt, kuid ilma rünnakuta.

  4. Pange vastu survele ja süütundele

    Kui hakkate „ei“ ütlema, avaldavad mõned inimesed survet („no ainult seekord“, „ma ju sinu pärast...“) ja võib tekkida süütunne. Süütunne terve piiri seadmisel on normaalne ega tähenda, et teete valesti; enamasti tähendab see, et teete midagi uut. Ärge andke kohe järele: võite rahulikult sama korrata („Ma saan aru, aga vastus jääb samaks“) ja mitte vaidlusse laskuda.

  5. Alustage väikestest piiridest

    Kõiki suhteid ei pea korraga ümber tegema. Harjutage väiksemate ja turvalisemate „ei“-dega: loobuge tarbetust kohtumisest, ärge võtke lisatööd, ärge vastake telefonile, kui puhkate. Iga kord, kui oma piiri kaitsete, tugevneb oskus ja enesehinnang ning järgmisel korral on lihtsam.

Mida vältida

  • Ärge õigustage end pikalt: mida rohkem selgitusi, seda rohkem tundub, et „ei“ on läbiräägitav.
  • Ärge oodake, kuni asi „koguneb“ ja te plahvatate: väike piir praegu hoiab ära suure konflikti hiljem.
  • Ärge arvake, et piir peab olema vihane või jäme: selle saab seada rahulikult ja viisakalt.
  • Ärge ajage piire segi kontrolliga: piir puudutab seda, mida teete teie, mitte seda, mida peab tegema teine.

Millal abi otsida

Kui piiride seadmine ei õnnestu kuidagi, kui tunnete, et teie vajadused on alati viimased, või kui piiride ületamine suhetes muutub kontrolliks, surveks või hirmuks, tasub sügavamale vaadata. Mõnikord peitub suutmatuse taga „ei“ öelda vana hirm tõrjutuks jääda või harjumus end ohverdada, ja nendega aitab hästi teraapia. Abi saab psühholoogilt või psühhoterapeudilt.

Hinnata aitab isiklike piiride test. Kui teie piire ületab konkreetne inimene surve või hirmutamise abil, vaadake ka toksiliste suhete testi: mõnikord ei ole see enam piiride, vaid turvalisuse küsimus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas piiride seadmine ei ole egoism?

Ei. Egoism on enda eest hoolitsemine teiste arvelt, piirid aga on enda eest hoolitsemine selleks, et teistega tervelt koos olla. Piirideta inimene kurnab end varem või hiljem ära, kogub pahameelt ja muutub kas alati abivalmiks „ohvriks“ või plahvatab. Piirid muudavad suhted vastupidi püsivamaks ja ausamaks: teised teavad, mis neil teiega on, ja teie annate soovist, mitte sunnist. Selge „ei“ on mõnikord kõige tervem kingitus suhtele.

Miks ma tunnen süüd, kui ütlen „ei“?

Süütunne piiri seadmisel on väga sage, eriti kui olete üles kasvanud keskkonnas, kus aktsepteerituks saamiseks tuli teistele meele järele olla. Tähtis on teada: süütunne ei tähenda, et teete valesti. Enamasti tähendab see ainult seda, et teete midagi uut ja harjumatut, mitte seda, et rikute midagi õiget. Harjutades see tunne nõrgeneb. Kui süütunne on väga tugev ja püsiv, võib olla kasulik sellest psühholoogiga rääkida.

Allikad

  • Cloud H., Townsend J. (1992). Boundaries. Zondervan.
  • Linehan M. M. (2014). DBT Skills Training Manual (interpersonal effectiveness / DEAR MAN). Guilford Press.

Teised nõuanded

Seotud artiklid