Kuidas viha ohjata: mida teha, kui keema läheb
Viha ei ole halb tunne: see näitab, et midagi on ületanud teie piiri või riivanud teie väärtusi, ja annab energiat seda kaitsta. Probleem ei ole vihas endas, vaid selles, mida me sellega tormihetkel teeme. Kui viha võimust võtab, „kaaperdab“ see mõtlemise: ütleme ja teeme asju, mida hiljem kahetseme. Eesmärk ei ole viha alla suruda, vaid luua vahe tunde ja teo vahele.
Allpool on kirjas, mida teha, kui tunnete, et kohe plahvatate.
-
Märgake varaseid märke
Vihal on kehalised signaalid, mis tulevad enne sõnu: kokku surutud lõuad, pinges õlad, kiirenev pulss, kuumus näos, rusikasse tõmbuvad käed. Mida varem neid märkate, seda lihtsam on end ohjata, sest „plahvatuseni“ on veel maad. Tuletage endale meelde: „Ma olen vihane. Praegu on oluline mitte automaatselt reageerida.“
-
Tehke paus: minge eemale
Tormihetkel on parim lahendus sageli mõneks minutiks füüsiliselt eemale minna: „Mul on vaja korraks välja minna, tulen tagasi ja räägime.“ See ei ole kaotus ega põgenemine, vaid viis mitte lasta vihal öelda seda, mida tagasi võtta ei saa. Kehal kulub umbes 20 minutit, et stressihormoonid vaibuksid.
-
Laadige energia keha kaudu tühjaks
Viha on energia kehas ja see tuleb turvaliselt välja lasta. Aitavad kiire jalutuskäik, mõni kükk, külm vesi näole, aeglane hingamine pika väljahingamisega. Liikumine ja külm alandavad füsioloogilist erutust kiiremini kui katse „mõtetega rahuneda“.
-
Nimetage, mis viha all tegelikult peitub
Viha on sageli „pinnatunne“, mille all peitub midagi muud: solvumine, hirm, abitus, häbi. Küsige endalt: „Mis mulle tegelikult haiget teeb?“ Kui tunnete ära tegeliku tunde, vaibub viha sageli, sest seda pole enam kilbina vaja.
-
Tulge tagasi ja rääkige mina-vormis
Kui olete rahunenud, minge vestluse juurde tagasi, kuid rääkige endast, mitte teise vigadest. Lause „sa alati…“ asemel öelge „ma tunnen end…, kui…“. Mina-sõnumid väljendavad viha süüdistamata, seepärast kuuleb teine inimene teid kergemini ega hakka end kaitsma. Tervislik viha ei ole maha vaikitud ega välja plahvatanud, vaid välja öeldud.
Mida vältida
- Ärge öelge ega tehke midagi tormihetkel: oodake, kuni viha vaibub, ja rääkige alles siis.
- Ärge lööge ega lõhkuge asju, et „viha välja lasta“: uuringud näitavad, et agressiivne väljaelamine ei vähenda viha, vaid treenib seda.
- Ärge jooge alkoholi: see nõrgendab enesevalitsust ja suurendab agressiivsust.
- Ärge suruge viha alatiseks alla: maha vaikitud viha koguneb ja plahvatab hiljem või muutub kibestumiseks; see tuleb tervislikult välja öelda.
Millal abi otsida
Kui viha ületab pidevalt piire (rikute suhteid, kahetsete pärast purskeid, vahel tekib füüsiline agressioon, inimesed kardavad teid), on see märk, et ainult võtetest ei piisa ja tasub abi otsida. Viha ohjamist saab spetsialisti abiga õppida, enamasti kognitiiv-käitumisteraapia meetoditega. See ei ole iseloomu kohtuotsus, vaid oskus. Lähemalt saate lugeda lehelt vihahood.
Olukorda saate hinnata viha ohjamise testiga. Kui vihaga kaasneb pidev ärrituvus ja masendus, tasub teha ka depressiooni test (meeste depressioon avaldub sageli just vihana). Kui pursete ajal tekib vägivald, on see turvalisuse küsimus ja abi on vaja kohe. Otsese ohu korral helistage 112; vägivalda kogenud inimesi aitab ööpäev läbi Ohvriabi kriisitelefon 116 006.
Korduma kippuvad küsimused
Kas on tervislik viha „välja elada“ asju lõhkudes või karjudes?
Ei, ja see on levinud müüt. Uuringud näitavad järjekindlalt, et agressiivne väljaelamine (asjade lõhkumine, vihaga poksimine, karjumine) ei vähenda viha, vaid tugevdab ja treenib seda: aju õpib, et viha avaldub agressioonina. Palju paremini toimivad paus, füsioloogilise erutuse rahustamine (liikumine, hingamine, külm) ja viha sõnadega väljaütlemine, kui olete rahunenud. Väljaelamine toob lühiajalist kergendust, kuid muudab viha aja jooksul plahvatusohtlikumaks.
Kas ma pean viha täielikult alla suruma, et olla „hea“ inimene?
Ei. Viha on normaalne ja isegi kasulik tunne: see annab märku, et teie piiri või väärtust on rikutud. Pidevalt alla surutud viha ei kao kuhugi, vaid koguneb ja plahvatab hiljem või muutub kibestumiseks, pingeks kehas ja isegi depressiooniks. Tervislik eesmärk ei ole viha kaotada, vaid õppida seda tormihetkel ohjama ning väljendama selgelt ja süüdistamata. Vihastada võib, oluline on see, mida te selle vihaga teete.
Allikad
- Bushman B. J. (2002). Does venting anger feed or extinguish the flame? Personality and Social Psychology Bulletin, 28(6).
- Novaco R. W. (1975). Anger Control: The Development and Evaluation of an Experimental Treatment.
Teised nõuanded
Seotud häirete kirjeldused
Sarnased testid
Seotud artiklid
5. jaanuar 2025
Hingamisharjutused, mis rahustavad 5 minutiga
Füsioloogiline ohe, 4-7-8, kastihingamine: millised harjutused tõesti toimivad, kuidas neid õigesti teha ja miks pikem väljahingamine on nende kõigi tuum.
Loe artiklit