Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kuidas enesehinnangut tõsta: sammud, mis toimivad

Enesehinnang ei ole kaasasündinud suurus ega loterii: see on suhe iseendaga, mis on kujunenud kogemuste kaudu ja võib seega muutuda. Halb uudis on see, et see ei muutu ühe motiveeriva tsitaadi peale. Hea uudis on see, et see muutub mõõdetavalt käitumise kaudu: selle kaudu, kuidas te endaga räägite, mida endale lubate ja kas peate lubadusest kinni, kellega end võrdlete ja kellega end ümbritsete.

Allpool on sammud, millel on uuringutes alus, ja mõned populaarsed nõuanded, millest on parem loobuda.

  1. Tabage sisekriitik ja muutke tooni

    Madal enesehinnang räägib peaaegu alati sisekriitiku häälega: „luuser, rikkusid jälle kõik ära, teised on paremad“. Esimene samm on see hääl märgata ja faktidest eristada. Lihtne kontroll: kas ütleksite nii sõbrale, kes tegi sama vea? Kui ei, siis ei ole see tõde, vaid harjumus. Rääkige endaga nii, nagu räägiksite sõbraga: uuringud näitavad, et kaastunne iseenda vastu ei tee laisaks, vaid aitab kiiremini jalule tõusta ja uuesti proovida.

  2. Koguge fakte, mitte tundeid

    Madalal enesehinnangul on valikuline mälu: ebaõnnestumised jäävad meelde, õnnestumised aga kriipsutatakse maha kui „juhus“. Tasakaalustage seda teadlikult: kirjutage igal õhtul üles kolm asja, mis täna õnnestusid, olgu need kas või väikesed. Kuu aja pärast on teil faktide nimekiri, millega sisekriitikul on raskem vaielda. Tunne „ma olen läbikukkuja“ ei ole tõend, see on lihtsalt tunne.

  3. Andke endale väikesi lubadusi ja pidage neist kinni

    Enesehinnang ei kasva mõtetest enda kohta, vaid kogemusest, et iseendale saab loota. Iga väike peetud lubadus iseendale (minna jalutama, helistada, õigel ajal magama heita) on üks tellis selles vundamendis, iga suur murtud lubadus aga lammutab seda. Seepärast lubage vähe ja pidage sõna: parem 10 minutit iga päev kui suurejooneline plaan, mis kolmapäevaks kokku variseb.

  4. Korrastage oma võrdluste voog

    Enesehinnang kannatab, kui end võrreldakse teiste vaateakendega: sotsiaalmeedias näete teiste elu parimaid hetki ja võrdlete neid kogu oma argipäevaga. Loobuge kontodest, mille järel tunnete end halvemini, ja kui end võrdlete, siis võrrelge end iseendaga aasta tagasi, mitte võõra vaateaknaga. See on ainus võrdlus, mis midagi mõõdab.

  5. Liigutage keha ja magage

    See kõlab liiga lihtsalt, aga füsioloogia on enesehinnangu vundament: välja magamata ja kangeks jäänud keha värvib kõik mõtted enda kohta tumedamaks. Regulaarne liikumine on uuringutes järjekindlalt seotud parema enesehinnanguga, ja mitte välimuse pärast, vaid tõhususe tunde tõttu: „ma suudan end liigutada“. Alustage jalutuskäigust, mitte spordiklubi kuukaardist.

  6. Kaitske oma piire

    Iga kord, kui nõustute millegagi, mida te ei taha, paneb sisemus kirja sõnumi „minu soovid ei ole olulised“. Iga kord, kui ütlete rahulikult „ei“, paneb ta kirja vastupidise. Piirid ja enesehinnang kasvavad koos, seepärast alustage väikestest olukordadest: keelduge ebamugavast palvest, öelge välja arvamus, mis erineb teiste omast. Kuidas seda teha, on samm-sammult kirjas nõuandes kuidas piire seada ja „ei“ öelda.

  7. Olge inimeste seas, kes teid tugevdavad

    Enesehinnang sõltub ka keskkonnast: inimeste kõrval, kes pidevalt kritiseerivad, pisendavad või võrdlevad, see ei kasva, ükskõik kui palju te enda kallal töötate. Mõelge läbi, pärast milliseid kohtumisi tunnete end paremini ja pärast milliseid alati väiksemana, ning doseerige viimaseid teadlikult. See ei ole uhkus, vaid hügieen.

Mida vältida

  • Ärge oodake tegutsemisega, kuni „tunnete end väärt olevat“: enesehinnang tuleb pärast tegusid, mitte enne neid.
  • Ärge korrake tühje jaatusi peegli ees: uuringud näitavad, et madala enesehinnanguga inimestel võib lause „ma olen imeline“ kordamine enesetunnet isegi halvendada, sest sisemus hakkab kohe vastu vaidlema.
  • Ärge püüdke täiuslikkuse poole: mõõdupuu „kas suurepäraselt või üldse mitte“ on madala enesehinnangu kütus, mitte ravim.
  • Ärge ehitage enesehinnangut üksnes saavutustele ja kiitusele: selline vundament variseb esimese ebaõnnestumisega.

Millal abi otsida

Kui madal enesehinnang on teiega kaasas olnud lapsepõlvest saati, kui seda toidab pidev sisekriitik või kui tunnete samal ajal kauem kui paar nädalat masendust, tühjust või tahtmatust midagi teha, tasub vaadata sügavamale: madal enesehinnang on sageli depressiooni osa või vanade kogemuste jälg, millega psühhoteraapia tõhusalt töötab.

Tehke enesehinnangu ja depressiooni test: kui mõlema testi tulemused tekitavad muret, annab vestlus psühholoogiga rohkem kui ükskõik milline eneseabi.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kiiresti saab enesehinnangut tõsta?

Esimesi muutusi (leebem toon iseendaga, faktide nimekiri) on tunda mõne nädalaga, kuid sügavam muutus suhtes iseendaga on kuude töö: enesehinnang kujunes aastate jooksul, nii et ka ümber ei kirjutata seda üleöö. Kõige tähtsam ei ole kiirus, vaid suund ja järjepidevus.

Mille poolest erineb enesehinnang enesekindlusest?

Enesekindlus on usk, et saan mingis kindlas valdkonnas hakkama (esineda, autot juhtida, tööd teha), enesehinnang aga sügavam tunne, et olen väärtuslik tulemustest sõltumata. Võib olla väga enesekindel professionaal madala enesehinnanguga: siis tundub iga viga nagu oma väärtuse kokkuvarisemine.

Kas teised inimesed saavad minu enesehinnangut tõsta?

Toetav keskkond aitab väga, kuid ainult välisest kiitusest ei piisa: kui sisemus seda ei usu, libiseb see maha. Kõige püsivam valem on sisemine ja väline koos: teie muudate oma käitumist ja enesega rääkimise viisi ning keskkond toetab seda, mitte ei lammuta.

Allikad

Teised nõuanded

Seotud häirete kirjeldused

Seotud artiklid