Enesekindluse test
Enesekindlus on usk, et tulete toime: lahendate raske ülesande, ütlete välja oma arvamuse, teete otsuse või tõusete pärast ebaõnnestumist jälle jalule. Enesekindel inimene ei pruugi olla kahtlustest vaba. Ta tunneb neid, kuid tegutseb sellegipoolest, sest usub, et pingutus tasub end ära.
Need 16 väidet hõlmavad viit valdkonda: väljakutsed, oma arvamuse väljendamine, otsused, ebaõnnestumistest toibumine ja uute asjade proovimine. Test tugineb psühholoog Albert Bandura kirjeldatud usule oma võimetesse. Märkige, kuivõrd iga väide teie kohta paika peab. Vastuseid ei saadeta kuhugi.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on enesekindlus ja kust see mõte pärineb
Psühholoogias nimetatakse usku oma võimetesse inglise keeles self-efficacy (eesti keeles enamasti „enesetõhusus“). Selle mõiste kirjeldas 1977. aastal Albert Bandura: see on inimese usk, et ta suudab teha seda, mida soovitud eesmärgi saavutamiseks on vaja. Bandura näitas, et see usk määrab, milliseid ülesandeid ette võtame, kui palju vaeva näeme ja kui kaua takistuste korral vastu peame.
Saksa psühholoogid Ralf Schwarzer ja Matthias Jerusalem kirjeldasid hiljem üldist usku oma jõusse, see tähendab mitte ühe valdkonna (näiteks matemaatika või spordi), vaid laiemat usku, et tulete toime mitmesugustes olukordades. Nende küsimustik on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Selle testi küsimused koostasime ise: need tuginevad samale ideele, kuid hõlmavad ka igapäevaseid olukordi: oma arvamuse väljendamist, otsuseid ja uute asjade proovimist.
Mille poolest erineb enesekindlus enesehinnangust
Neid mõisteid aetakse sageli segi, kuid need on erinevad. Enesehinnangu test (Rosenbergi skaala) hindab, kuidas te end inimesena väärtustate: kas tunnete end väärtuslikuna ja olete endaga rahul. See test hindab, kui palju usute oma võimetesse: kas võtate ette raske ülesande, ütlete oma arvamuse välja ja tõusete pärast ebaõnnestumist jalule.
Inimesel võib olla hea enesehinnang, kuid uues valdkonnas ei pruugi ta end kindlalt tunda, näiteks uut tööd alustades. Ja vastupidi: mõned inimesed usaldavad väga oma tööalaseid oskusi, kuid tunnevad end sügaval sisimas väärtusetuna. Seepärast tasub teha mõlemad testid. Enesekehtestamise test hindab veelgi kitsamat asja: kuidas oskate väljendada oma soove ja kaitsta piire, austades samal ajal teisi.
Milline on enesekindlus igapäevaelus
Enesekindel inimene ei pruugi olla seltskonnas kõige valjuhäälsem. Sagedamini on seda näha järgmistest asjadest:
- Väljakutsed: raske ülesanne tekitab soovi proovida, mitte seda vältida
- Arvamus: suudab öelda, mida mõtleb, isegi kui ei ole täiesti kindel
- Otsused: otsustab ka siis, kui kõike ei saa teada, ja võtab vastutuse
- Ebaõnnestumised: otsib pärast viga, mida teisiti teha, mitte tõendeid, et „ei saa millegagi hakkama“
- Uued asjad: julgeb õppida, kuigi alguses võib paista saamatuna
Kuidas enesekindlust tugevdada
Bandura eristas enesekindluse nelja allikat. Neid peetakse endiselt parimaks lähtepunktiks ja neile tasub lisada veel üks nõuanne:
- Oma õnnestumised: kõige tugevam allikas. Võtke ette väikesi, jõukohaseid samme ja suurendage raskust järk-järgult
- Teiste eeskuju: kui näeme endasarnast inimest, kellel õnnestus, usume rohkem, et suudame ka meie
- Julgustus: toetavate inimeste sõnad aitavad alustada, eriti kui need põhinevad tegelikel faktidel
- Keha seisund: ärevust enne olulist sündmust saab mõista valmistumisena, mitte märgina, et ei õnnestu
- Tegutsege julgust ootamata: enesekindlus tuleb sagedamini pärast tegu kui enne seda
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb enesekindlus enesehinnangust?
Enesehinnang on üldine tunne sellest, kui väärtuslik olete inimesena. Enesekindlus on usk, et tulete toime ülesannete ja väljakutsetega. Need on seotud, kuid ei ole sama asi. Enesehinnangut saate kontrollida enesehinnangu testiga.
Kas enesekindlust saab arendada?
Jah. Enesekindlus kasvab kõige rohkem kogemustest: kui võtate ette ülesandeid, mis teid veidi hirmutavad, ja näete, et saate hakkama. Aitavad ka teiste eeskuju, toetavad inimesed ja leebem sisehääl.
Kas liigne enesekindlus võib kahjustada?
Võib, kui see ei vasta enam tegelikkusele: inimene ei valmistu ette, eirab nõuandeid või ei tunnista vigu. Terve enesekindlus põhineb tegelikel kogemustel ja lubab öelda „ma ei tea“ või „ma eksisin“.
Miks olen tööl enesekindel, aga eraelus mitte?
Enesekindlus on eri valdkondades sageli erinev, sest see kasvab kogemustest ja igas valdkonnas on meil kogemusi erinevalt. See test näitab üldpilti, kuid kasulik on märgata, kus kahtlused on kõige tugevamad.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Bandura A. (1977). Self-efficacy: Toward a unifying theory of behavioral change. Psychological Review, 84(2), 191-215.
- Bandura A. (1997). Self-Efficacy: The Exercise of Control. W. H. Freeman.
- Schwarzer R., Jerusalem M. (1995). Generalized Self-Efficacy scale. In J. Weinman, S. Wright, M. Johnston (Eds.), Measures in Health Psychology: A User’s Portfolio. Causal and Control Beliefs (pp. 35-37). NFER-NELSON.
- Luszczynska A., Scholz U., Schwarzer R. (2005). The General Self-Efficacy Scale: Multicultural validation studies. The Journal of Psychology, 139(5), 439-457.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.