Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Kasvumõtteviisi test

Kas mõistus ja annid on antud kogu eluks või saab neid kasvatada? Psühholoog Carol Dweck märkas, et inimesed vastavad sellele küsimusele erinevalt ja see mõjutab nende käitumist: ühed näevad rasket ülesannet võimalusena midagi õppida, teised ohuna näidata, et neil „pole annet“. Esimest suhtumist nimetas ta kasvumõtteviisiks (ingl growth mindset), teist fikseeritud mõtteviisiks (ingl fixed mindset).

Neliteist meie enda koostatud väidet hõlmavad seda, mida Dweck ja tema kolleegid uurivad: suhtumist intelligentsusse, andeisse ja isiksusse ning reaktsiooni ebaõnnestumisele, kriitikale ja pingutusele. Tulemus näitab, kummale poole kaldute. Allpool leiate ka selle, millest motivatsiooniraamatud sageli ei räägi: mida näitavad mõtteviisi mõju kohta suured ja põhjalikud uuringud.

Jaga:
14 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on kasvumõtteviis ja fikseeritud mõtteviis?

Idee sai alguse Carol Dwecki uuringutest lastega. 1988. aastal kirjeldas ta koos Ellen Leggettiga, et lapsed käituvad raskete ülesannetega kokku puutudes kahel viisil: ühed annavad alla ja hakkavad end maha tegema, teised pingutavad veelgi rohkem ja otsivad uusi lahendusi. Autorite sõnul on erinevus seotud sellega, mida lapsed mõistusest arvavad: kas see on püsiv suurus või saab see kasvada.

Kes arvab, et võimed on püsivad, see püüab tõestada, et need tal on, ja väldib seepärast riski ja vigu. Kes arvab, et võimed kasvavad, see püüab õppida ja peab seepärast vigu protsessi osaks. Laiemale avalikkusele tutvustas Dweck seda ideed 2006. aastal raamatus „Mindset“ ja sellest ajast on see saanud üheks populaarseimaks psühholoogia mõisteks koolides ja ettevõtetes.

Kuidas mõtteviis igapäevaelus avaldub?

Mõtteviis paistab kõige paremini välja mitte siis, kui läheb hästi, vaid siis, kui on raske. Fikseeritud mõtteviisiga inimene mõtleb pärast halba hinnet sagedamini „ma lihtsalt ei oska matemaatikat“, kasvumõtteviisiga inimene aga „mul on vaja teisiti valmistuda“. Mõlemad võivad olla sama võimekad, kuid nende järgmine samm on erinev.

  • Väljakutsed: kas valite turvalisi ülesandeid või neid, millest rohkem õpiksite?
  • Ebaõnnestumised: kas need on teie jaoks kohtuotsus või info?
  • Pingutus: kas see näitab annete puudumist või on õppimise normaalne osa?
  • Kriitika: kas kaitsete end selle eest või otsite sellest kasulikku?
  • Teiste edu: kas see teeb teid väiksemaks või inspireerib?

Mida näitavad suured uuringud: aus hinnang

Populaarsetes raamatutes ja koolitustel esitletakse kasvumõtteviisi mõnikord kui edu võtit. Suuremad ja põhjalikumad uuringud joonistavad tagasihoidlikuma pildi. 2018. aasta kaks metaanalüüsi (Sisk ja kolleegid), mis hõlmasid sadu tuhandeid osalejaid, näitasid, et seos mõtteviisi ja õpitulemuste vahel on nõrk ning koolides läbi viidud mõtteviisiprogrammide üldine mõju hinnetele on väga väike. Veidi suuremat kasu täheldati ainult mõnes rühmas, näiteks õpilastel, kellel õppimine läheb raskemalt.

2019. aastal ajakirjas „Nature“ avaldatud suur üleriigiline katse USA üheksanda klassi õpilastega (Yeager ja kolleegid) näitas, et lühike, alla tunni kestev veebiprogramm parandas veidi nõrgemate õpilaste hindeid, kuid mõju oli väike ja sõltus koolikeskkonnast: see ilmnes seal, kus klassikaaslaste hoiakud toetasid õppimist. Järeldus on lihtne: mõtteviis on oluline, kuid see on üks paljudest teguritest, mitte võluvits.

Mille poolest see test erineb vaimse vastupidavuse ja motivatsiooni testist?

Mõtteviis on veendumus selle kohta, kas võimed muutuvad. Vaimse vastupidavuse test mõõdab, kui kiiresti raskustest toibute, motivatsiooni test aga näitab, mis paneb teid tegutsema. Need asjad on omavahel seotud: usk kasvamisse võib aidata pärast ebaõnnestumist jalule tõusta, kuid võib kasvamisse uskuda ja ikkagi hoobist kaua toibuda.

Samamoodi hindab ebaõnnestumise hirmu test emotsiooni, mis saadab sageli fikseeritud mõtteviisi, ja perfektsionismi test näitab, kui palju endalt nõuate. Kui tahate teada, kuidas mõtlemisharjumused enesetunnet mõjutavad, leiate selle kohta rohkem artiklist 10 mõtlemisvea kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kasvumõtteviis tõesti toimib?

Osaliselt. Usk, et võimed saavad kasvada, seostub suurema visaduse ja valmisolekuga väljakutseid vastu võtta, kuid suured uuringud näitavad, et selle mõju õpitulemustele on väike ja kõige märgatavam teatud rühmades, näiteks õpilastel, kellel läheb raskemalt. Mõtteviis aitab, kui sellega käivad kaasas hea õpetamine, aeg ja toetav keskkond, kuid ei asenda neid.

Kas oma mõtteviisi saab muuta?

Jah, kuigi mitte ühe lausega. Aitab meenutada oma edusammude näiteid, muuta sisekõnet (öelda „ma ei oska veel“, mitte „ma ei oska“), kiita ennast ja teisi strateegia ja visaduse, mitte „andekuse“ eest ning valida teadlikult ülesandeid, millest saate õppida. Kõige olulisem ei ole usk, vaid see, mida te sellega pärast ebaõnnestumist peale hakkate.

Mis on „näiline kasvumõtteviis“?

Nii nimetavad Dweck ja tema kolleegid levinud arusaamatust: inimene arvab, et tal on kasvumõtteviis, kuid mõistab seda ainult pingutuse kiitmise või positiivse suhtumisena. Pingutus ilma sobiva strateegia ja abita ei vii sageli edasi ning lapsele pärast ebaõnnestumist öeldud „peaasi, et sa pingutasid“ võib kõlada lohutusena, mitte abina. Tõeline kasvumõtteviis küsib: mida saan teha teisiti?

Kas fikseeritud mõtteviis on halb?

Mitte alati. Mõned asjad muutuvadki aeglaselt ja oma piiride realistlik hindamine aitab teha mõistlikke otsuseid. Probleem tekib siis, kui fikseeritud suhtumine takistab proovimast seda, mida on tegelikult võimalik õppida, või kui iga ebaõnnestumine muutub kohtuotsuseks iseenda üle. Peaaegu kõigil on mõlema mõtteviisi segu.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?