Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Tänulikkuse test

Tänulikkus ei ole psühholoogias viisakas „aitäh“ ega kohustus rõõmustada, vaid kalduvus märgata häid asju ja mõista, et osa neist on tulnud teistelt inimestelt või asjaoludest. Mõnele on see harjumus loomulik, teised meenutavad head alles siis, kui nad selle kaotavad. Uuringud näitavad, et tänulikkus seostub järjekindlalt parema enesetunde ja tugevamate suhetega.

Neliteist meie enda koostatud väidet hõlmavad tänulikkuse nelja tahku: kui sageli märkate head, kui kergesti tänate, kas tunnete tänu konkreetsete inimeste vastu ja kas suudate rasketel aegadel näha helgemat poolt. Väited on koostatud tänulikkuse uuringute põhjal (McCullough, Emmons ja Tsang, 2002), kuid need ei ole ühegi konkreetse küsimustiku koopia. Vastake nii, nagu see tegelikult on, mitte nii, nagu „peaks“.

Jaga:
14 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on tänulikkus ja kust see mõte pärineb?

Psühholoogid jagavad tänulikkuse kaheks: lühiajaline tunne („aitäh, et aitasid“) ja püsiv kalduvus, mille puhul inimene märkab üldiselt sagedamini head ja tunneb, et on paljugi saanud teistelt. See test mõõdab teist. Uurijad Michael McCullough, Robert Emmons ja Jo-Ann Tsang kirjeldasid 2002. aastal, et tänulikumad inimesed tunnevad tänu tugevamalt, sagedamini, rohkemate asjade pärast ja rohkemate inimeste suhtes.

Mõni aasta hiljem vaatasid Alex Wood ja kolleegid läbi kümneid uuringuid ning jõudsid järeldusele, et tänulikkus on üks omadusi, mis on heaoluga kõige tihedamalt seotud: tänulikumad inimesed on keskmiselt eluga rohkem rahul, tunnevad harvem negatiivseid emotsioone, nende suhted on tugevamad ja nad magavad paremini. Siiski näitab enamik neist andmetest seost, mitte seda, et tänulikkus oleks heaolu ainus põhjus.

Kuidas tänulikkus igapäevaelus avaldub?

Tänulikkus avaldub pisiasjades: kas märkate, et keegi hoidis teile ust lahti, kas meenutate õhtul head vestlust, kas ütlete lähedasele, et hindate tema hoolitsust. Tänulikud inimesed võrdlevad end teistega kadedalt üldiselt harvem ja taastuvad pettumustest kiiremini, sest näevad lisaks sellele, mis ei õnnestunud, ka seda, mis alles jäi.

Tänulikkus on ka sotsiaalne emotsioon. Uurijad on märganud, et see toimib omamoodi suhete „liimina“: kui me täname, tunneb teine inimene end märgatuna ja meie oleme rohkem valmis headust headusega tasuma. Seepärast annab ainult peas püsiv tänulikkus vähem kui välja öeldud tänulikkus.

  • Märkamine: näete iga päev häid asju, ka väikseid.
  • Väljendamine: tänate kergesti ja ütlete inimestele, mida nad teie jaoks tähendavad.
  • Tänulikkus inimeste vastu: mõistate, et olete paljugi saanud teistelt.
  • Perspektiiv: raskel ajal suudate näha ka seda, mis on ikka veel hästi.

Mille poolest see test erineb optimismi ja õnnelikkuse testist?

Tänulikkus, optimism ja õnn käivad sageli käsikäes, kuid need on erinevad asjad. Optimismi test mõõdab, mida ootate tulevikult, tänulikkus aga suunab pilgu sellele, mis on olemas praegu ja oli minevikus. Võib olla tänulik selle eest, mis teil on, ja samal ajal muretseda tuleviku pärast.

Õnnelikkuse test ja heaolu test hindavad, kuidas end tunnete, tänulikkuse test aga näitab üht harjumustest, mis seda enesetunnet võivad toetada. Kui tahate teada, millised tugevad küljed teile veel omased on, siis tänulikkus on VIA klassifikatsiooni järgi üks 24 iseloomu tugevusest ja selle, milline tugevuste rühm on teil kõige silmapaistvam, saate teada iseloomu tugevuste testiga.

Mis aitab tänulikkust arendada (ja mida sellest oodata)

Kõige paremini on uuritud kaht harjutust. Esimene on tänulikkuse päevik: kord või mõni kord nädalas mõned asjad kirja panna, mille eest olete tänulik. Emmonsi ja McCulloughi 2003. aasta katses hindasid inimesed, kes kirjutasid mitu nädalat selliseid nimekirju, oma elu soodsamalt kui need, kes kirjutasid igapäevastest muredest või neutraalsetest sündmustest. Teine on tänukiri konkreetsele inimesele, mida on kõige parem talle isiklikult ette lugeda. Seligmani ja kolleegide 2005. aasta uuringus tõstis selline kiri meeleolu kõigist proovitud harjutustest kõige rohkem, kuid mõju kestis umbes kuu.

Oluline on teada ka piire. 2021. aasta metaanalüüs, mis ühendas 27 uuringut, näitas, et tänulikkuse harjutuste mõju ärevusele ja depressiooni sümptomitele on väike ning võrreldes teiste mõtestatud tegevustega veelgi väiksem. Tänulikkus on kasulik harjumus parema igapäevase enesetunde jaoks, kuid mitte ravi: kui teid vaevab pikaleveninud ärevus või masendunud meeleolu, tasub pöörduda spetsialisti poole, ja depressiooni kohta saate lugeda eraldi kirjeldusest.

  • Kirjutage konkreetselt: mitte „pere eest“, vaid „selle eest, et õde mulle täna helistas“.
  • Iga päev ei pea kirjutama: uuringus tõi kasu ainult kord nädalas kirjutamine, kolm korda nädalas kirjutamine aga mitte, sest sage kirjutamine muutub kiiresti rutiiniks.
  • Kaasake inimesi, mitte ainult asju või asjaolusid.
  • Ärge sundige end tundma tänulikkust selle eest, mis on tegelikult valus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tänulikkust saab õppida?

Osaliselt jah. Tänulikkus on üsna püsiv omadus, kuid seda saab harjumustega tugevdada: tänulikkuse päeviku, kirjade ja heade asjade teadliku märkamisega. Uuringud näitavad, et sellised harjutused parandavad veidi meeleolu ja eluga rahulolu, kuid mõju on väike ja hääbub ilma kordamiseta. See on pigem nagu võimlemine kui ühekordne ravim.

Kas tänulikkus aitab depressiooni vastu?

Tänulikkus seostub parema enesetundega, kuid uuringute kokkuvõtted näitavad, et tänulikkuse harjutused vähendavad depressiooni ja ärevuse sümptomeid ainult veidi. Need võivad olla kasulik lisa, kuid mitte ravi asendaja. Kui meeleolu on olnud masendunud üle kahe nädala, tehke depressiooni test ja rääkige perearsti või psühholoogiga.

Kas liigne tänulikkus võib kahjustada?

Tänulikkus ise ei kahjusta, kuid mõnikord muutub see teiste probleemide varjuks. Kui ütlete endale pidevalt „peaksin rõõmustama selle üle, mis mul on“ ja jätate seetõttu oma vajadustest rääkimata või talute haavavat käitumist, ei ole see enam tänulikkus, vaid oma tunnete vaigistamine. Terve tänulikkus laseb näha nii head kui ka seda, mida tahate muuta.

Miks on minu tulemus madal, kuigi pean end tänulikuks inimeseks?

Test küsib igapäevaste harjumuste kohta: kui sageli te tänulikkust märkate ja välja ütlete. Võib oma lähedasi sügavalt hinnata, kuid sellele harva mõelda või sellest rääkida. Lisaks mõjutab tulemust tugevalt praegune seisund: väsimus, stress või raske periood ahendavad ajutiselt tähelepanu. Proovige testi mõne nädala pärast rahulikumal ajal uuesti teha.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?