Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Häbi ja süü test

Häbi ja süüd kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid psühholoogid eristavad neid. Süü ütleb: „ma tegin halva asja“, häbi aga: „ma olen halb“. Esimene suunab tähelepanu teole ja ärgitab tekitatud kahju heastama, teine mõistab hukka kogu inimese ja paneb peitu pugema. Uuringud näitavad, et sellel erinevusel on suur mõju enesetundele ja suhetele.

Test koosneb 16 väitest selle kohta, kuidas tavaliselt reageerite, kui olete eksinud, kellegi alt vedanud või saanud kriitikat. Tulemus näitab, milline reaktsioon teis valitseb, ning tulbad aitavad näha, kui tugevalt on esindatud mõlemad.

Jaga:
16 küsimust ~4 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Häbi ja süü: kust see eristus pärineb

Selle erinevuse kirjeldas 1970. aastatel psühhoanalüütik Helen Block Lewis ning hiljem uuris seda põhjalikult USA psühholoog June Price Tangney koos kolleegidega. Nende järeldus on lihtne: mõlemad tunded tekivad pärast viga või sobimatut tegu, kuid erinevad selle poolest, kuhu on suunatud tähelepanu. Süü on seotud konkreetse teoga („ma tegin halvasti“), häbi aga kogu iseendaga („ma olen halb“).

See erinevus ei ole pelgalt sõnamäng. Tangney uuringud näitavad, et inimesed, kes kalduvad rohkem tundma süüd, vabandavad sagedamini, heastavad kahju ja mõistavad paremini teiste tundeid. Need, kes tunnevad sagedamini häbi, kalduvad rohkem peitu pugema, teisi süüdistama või vihastama. Metaanalüüs, mis võttis kokku üle 100 uuringu, näitas, et häbi seostub depressiooni tunnustega tugevamalt kui süü.

Kuidas see igapäevaelus välja näeb

Kujutage ette, et unustasite sõbra sünnipäeva. Inimene, kelles valitseb süü, mõtleb tõenäoliselt: „Ebameeldiv, et unustasin. Helistan, vabandan ja pakun välja, et saaksime kokku.“ Inimene, kelles valitseb häbi, mõtleb: „Milline halb sõber ma olen, ta vihkab mind nüüd“ ja võib-olla ei helista üldse, sest vestlus tundub liiga valus.

Sama toimub tööl, suhetes ja laste kasvatamisel. Süü viib tegutsemiseni, häbi aga sageli eemaldumise või enesekaitseni. Seepärast on nõuandel „öelge lapsele, et ta käitus halvasti, mitte et ta on halb“ teaduslik alus.

Mille poolest see test erineb sisekriitiku ja enesehinnangu testist

Sisekriitiku test näitab, millise häälega te iga päev iseendaga räägite: kas see on nõudlik perfektsionist, karistaja, halvustaja või võrdleja. Enesehinnangu test hindab teie üldist suhtumist iseendasse. See test vaatab midagi muud: kuidas reageerite konkreetsel hetkel, kui eksite, kellelegi haiget teete või kriitikat saate, ja kas see reaktsioon on suunatud teole või iseendale.

Need testid täiendavad teineteist. Tugev häbitunne käib sageli käsikäes karmi sisekriitiku ja madalama enesehinnanguga, terve süütunne aga võimega võtta vastutust ilma eneseaustust kaotamata.

Kuidas muuta häbi tervemaks reaktsiooniks

Häbi täielikult vältida ei ole võimalik ega vajalikki. Küll aga saab õppida, et see teid üle ei võtaks:

  • Eristage tegu iseendast: „ma tegin vea“ on fakt, „ma olen saamatu“ on hinnang, mitte tõde
  • Otsige, mida saate parandada: konkreetne tegu vähendab abitust, mida häbi tekitab
  • Rääkige mõnele usaldusväärsele inimesele: häbi nõrgeneb, kui mõistev inimene selle ära kuulab
  • Rääkige endaga nagu sõbraga: kaastunne enda vastu aitab võtta vastutust ilma ennast alandamata
  • Märgake enesekaitset: kui hakkate pärast viga teiste peale vihastama, küsige endalt, kas see ei ole hoopis häbi

Korduma kippuvad küsimused

Kas süütunne on halb?

Mitte tingimata. Mõõdukas süütunne konkreetse teo pärast on kasulik: see ärgitab vabandama, vigu parandama ja teistega arvestama. Probleemid tekivad siis, kui süütunne on ebaproportsionaalne, kestab kaua pärast seda, kui olete kõik heastanud, või muutub mõteteks oma halbusest, see tähendab häbiks.

Kas häbi on alati kahjulik?

Ei. Lühiajaline häbi on loomulik inimlik emotsioon ja aitab mõnikord järgida ühiseid reegleid. Kahjulikuks muutub see siis, kui see on sage, tugev ja suunatud kogu iseendale: siis närib see enesehinnangut, paneb peitu pugema ja raskendab suhteid.

Kust tuleb kalduvus häbeneda?

Sageli kogemustest, kus kriitika oli suunatud inimesele, mitte käitumisele („sa oled paha laps“ selle asemel, et „nii ei tohi teha“), kiusamisest või keskkonnast, kus vigu karistati pilkamisega. See kalduvus ei ole muutumatu: seda saab muuta, eriti psühholoogi abiga.

Mida tähendab, kui mõlemad tulbad on pikad?

See tähendab, et eksides tunnete nii süüd oma teo pärast kui ka häbi iseenda pärast. Selline kombinatsioon on väga kurnav: tahate asja parandada, kuid samal ajal mõistate end hukka. Kasulik on õppida neid kaht tunnet eristama ja hoida alles see osa, mis ärgitab tegutsema.

Kas see test on teaduslikult kontrollitud küsimustik?

Ei. Test põhineb June Price Tangney ja teiste uurijate kirjeldatud häbi ja süü erinevusel, kuid selle väited on meie enda koostatud. Teadusuuringutes kasutatakse teisi, spetsiaalselt kontrollitud küsimustikke. See test on mõeldud enda paremaks tundmaõppimiseks, mitte diagnoosi panemiseks.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?