Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Ajapimeduse test

„Vaatasin kella ja oligi juba hilja.“ Kui see kõlab tuttavalt, olete võib-olla kuulnud ajapimedusest (ingl time blindness). Nii nimetatakse raskust tajuda, kui palju aega on möödunud ja kui palju seda veel alles on: ülesanded võtavad palju kauem, kui tundus, hilinetakse ka suurest pingutusest hoolimata ja tähtaeg muutub päriseks alles viimasel päeval. See nimetus ei ole diagnoos, kuid kirjeldab hästi seda, mida uurijad nimetavad ajatajuraskusteks ja mis on eriti sagedased ADHD puhul.

Kolmteist küsimust hindavad, kuidas tajute aja kulgu igapäevaelus. See test ei küsi, kas oskate planeerida, vaid seda, kas te tajute aega: planeerimisoskusi hindab eraldi ajaplaneerimise test.

Jaga:
13 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on ajapimedus?

Ajapimedus on igapäevane, mitte meditsiiniline nimetus raskusele tajuda aja kulgu: hinnata, kui palju aega on möödunud, kui kaua töö kestab ja kui palju aega on tähtajani jäänud. Nimetus muutus populaarseks sotsiaalmeedias, kui seda hakkasid kasutama ADHD-ga täiskasvanud, sest see kirjeldab tabavalt nende kogemust. Diagnooside klassifikatsioonides sellist seisundit ei ole.

Teaduses uuritakse seda nähtust ajatajuraskustena. Psühholoog Russell Barkley selgitab ADHD-d eneseregulatsiooni häirena, mille osa on nõrgem võime aega tajuda ja tulevikueesmärkidest juhinduda: see, mis on kaugel, justkui ei eksisteeri, kuni muutub kiireloomuliseks. Uuringute ülevaated kinnitavad seda: 2022. aastal avaldatud 27 uuringu metaanalüüsis hindasid ADHD-ga lapsed ja noorukid ajavahemike pikkust eakaaslastest ebatäpsemalt ja ülehindasid neid sagedamini ning teises ülevaates, mis hõlmas 12 lastega tehtud uuringut, olid raskused kõige selgemad pikemate ajavahemike hindamisel. Aeg võib aga „ära joosta“ ka ilma ADHD-ta: väsimuse, stressi, ärevuse või lihtsalt süvenemise tõttu.

Kuidas ajapimedus igapäevaelus välja näeb?

Inimesed, kelle aeg „kaob“, tunnevad enamasti ära järgmised olukorrad:

  • Ajataju: „vaatasin kella ja oligi juba õhtu“; raske on öelda, kui kaua te millegagi tegelete
  • Kestuse alahindamine: tundub, et töö võtab 10 minutit, aga see võtab tunni
  • Krooniline hilinemine: pingutustest hoolimata, sest valmistumist ja teekonda ei arvestata
  • Hüperfookus: huvitava tegevuse ajal ununevad söömine, uni ja kokkulepped
  • Ootamisrežiim: enne vastuvõttu või kohtumist „seiskub“ kogu päev, sest kardetakse aega maha magada
  • Tähtajad alles viimasel hetkel: kuni tähtaeg on kaugel, seda ei tunta ja siis algab kiirustamine
  • Ootamine tundub lõputu: järjekord või viis minutit tegevuseta tunduvad talumatult pikad

Mille poolest erineb see test ajaplaneerimise ja ADHD testidest?

Ajaplaneerimise test hindab oskusi: kas seate prioriteete, planeerite päeva, kaitsete oma aega. Ajapimeduse test hindab taju: kas üldse tunnete, kuidas aeg möödub. See on oluline erinevus, sest inimene võib planeerimisvõtteid suurepäraselt osata, kuid need ei toimi, kui ta ei taju, millal tund on möödunud. Siis ei aita esmalt mitte parem plaan, vaid kellad, taimerid ja meeldetuletused.

ADHD test küsib laiema pildi kohta: tähelepanu, impulsiivsus, rahutus ja organiseeritus. Ajapimedus on vaid üks ADHD võimalikest osadest ja seda esineb mitte ainult ADHD puhul. Kui saite selles testis palju punkte ja igapäevaelus vaevavad teid ka muud tähelepanuraskused, tehke ADHD test ja vaadake ka täidesaatvate funktsioonide testi. Täiskasvanute ADHD kohta leiate rohkem lehelt ADHD.

Mis aitab, kui aeg „kaob“?

Põhimõte on lihtne: kui sisemine kell on ebausaldusväärne, tuleb aeg viia ümbritsevasse keskkonda. Selle asemel, et püüda aega „rohkem tunda“, muutke see nähtavaks, kuuldavaks ja käegakatsutavaks.

  • Välised kellad: osutitega kellad nähtavates kohtades, sest need näitavad, kui palju aega on jäänud, mitte ainult seda, mis kell praegu on
  • Taimerid: tagasiloendus tööle, pausile või „veel viiele minutile“, kõige parem selline, mida näete
  • Tegevusepõhised meeldetuletused: mitte „kohtumine kell 15.00“, vaid „14.20 hakka valmistuma“, „14.35 mine“
  • Kestuse hindamise treening: pange enne tööd kirja oma oletus, pärast tööd tegelik kestus; mõne nädala pärast vastab aimdus tegelikkusele täpsemalt
  • Varu: lisage igale hinnatud kestusele pool juurde ja teekonnale 10 minutit
  • Lähedased tähtajad: jagage suur töö etappideks, millel on oma kuupäevad, sest kaugele jäävat tähtaega ei tunta

Korduma kippuvad küsimused

Kas ajapimedus tähendab, et mul on ADHD?

Mitte tingimata. Ajatajuraskused on ADHD puhul väga sagedased, kuid aeg võib „ära joosta“ ka väsimuse, stressi, ärevuse, depressiooni või lihtsalt suure hõivatuse tõttu. Kui ajaga seotud raskused on olnud teiega kaasas lapsepõlvest saati ja kaasnevad muud tähelepanuraskused, tasub teha ADHD test ja nõu pidada spetsialistiga.

Kas ajapimedus on päris asi või ainult vabandus hilinemiseks?

See on populaarne nimetus, mitte diagnoos, kuid selle taga on päris ja uuringutega kinnitatud erinevused ajatajus. Inimene, kes hilineb ajapimeduse tõttu, püüab tavaliselt väga seda vältida ja tunneb selle pärast häbi. Siiski ei kaota nimetus vastutust: see aitab mõista, millised vahendid päriselt toimivad.

Mis on ootamisrežiim?

See on seisund, kus inimene ei suuda enne kohtumist, vastuvõttu või reisi ühtegi tõsisemat tegevust ette võtta, sest kardab aja unustada ja hiljaks jääda. Mõnikord „kaob“ ühe õhtuse vastuvõtu pärast terve päev. Aitavad selged meeldetuletused: kui teate, et telefon annab märku, millal valmistuma hakata, on lihtsam ootamisest lahti lasta ja millegi muuga tegeleda.

Kas aega saab õppida paremini tajuma?

Osaliselt jah. Kui võrdlete regulaarselt ülesannete oletatud ja tegelikku kestust, märkavad paljud inimesed, et nende aimdus muutub täpsemaks. Enamasti on aga tõhusam mitte treenida sisemist kella, vaid toetuda välistele: kelladele, taimeritele ja meeldetuletustele.

Mille poolest erineb ajapimedus edasilükkamisest?

Edasi lükates teab inimene, et aeg möödub, kuid väldib alustamist ebameeldiva ülesande või hirmu tõttu. Ajapimeduse korral jääb aja kulg lihtsalt märkamata või tähtaega ei tunta, kuni see muutub kiireloomuliseks. Sageli käivad need kaks koos, seega tasub teha ka prokrastineerimise test.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?