Rahahoiakute test
Meil kõigil on raha kohta kirjutamata reegleid: „rikkad inimesed on ebaausad“, „kui mul on rohkem, olen rahulikum“, „raha näitab, mida sa väärt oled“, „rahast ei räägita“. Enamasti õpime need lapsepõlves vanemaid jälgides ja kontrollime neid teadlikult harva. Kuid just need määravad, kuidas me raha kulutame, säästame ja sellest räägime, mõnikord rohkemgi kui sissetulek või teadmised.
Test põhineb finantspsühholoogide Bradley ja Ted Klontzi ning nende kolleegide uuringutel, milles eristati nelja peamist rahahoiakut: vältimine, ülehindamine, staatus ja valvsus. Väited kirjutasime selle mudeli põhjal ise. Tulemuses näete oma kõige tugevamat hoiakut ja kõigi nelja tasakaalu.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on rahahoiakud ja kust need tulevad?
Finantspsühholoogid Bradley Klontz, Ted Klontz ja nende kolleegid nimetavad selliseid kirjutamata reegleid rahastsenaariumideks (ingl money scripts). Nende kirjelduse järgi on need raha puudutavad uskumused, mis kujunevad lapsepõlves, kanduvad sageli põlvest põlve edasi ja toimivad tavaliselt teadvustamata. Need on vaid osaliselt tõesed, kuid mõjutavad täiskasvanu käitumist väga tugevalt.
2011. aasta uuringus eristasid autorid nelja hoiakute rühma: raha vältimine (raha on kuri ja rikkad on ebaausad), raha ülehindamine (rohkem raha lahendab kõik), raha kui staatus (raha näitab inimese väärtust) ja valvsus (säästlikkus, ettevaatlikkus, diskreetsus). Selle testi väited ei ole nende küsimustiku väited: kirjutasime need ise nende nelja rühma põhjal.
Kuidas hoiakud igapäevaelus välja paistavad
Uuringud näitavad, et kolme esimest hoiakut seostatakse sagedamini kahjulike harjumustega, valvsus aga toimib pigem kaitsena. See ei ole reegel iga inimese kohta, vaid suundumus, mis on ilmnenud sadade osalejatega uuringutes:
- Vältimine: avamata pangakirjad, väiksem sissetulek, raha äraandmine ka siis, kui seda on endal vaja
- Ülehindamine: krediitkaardivõlad, kontrollimatu ostlemine, töönarkomaania
- Staatus: näitamiseks tehtud kulutused, kalduvus hasartmänge mängida, partnerile kulutuste kohta valetamine
- Valvsus: vähem krediitkaardivõlgu ja kontrollimatut ostlemist, kuid mõnikord ka ärevus, raskus kulutatud rahast rõõmu tunda ja salatsemine
Mille poolest erineb see test meie teistest rahatestidest?
See test küsib, mida te raha kohta usute. Rahamurede test mõõdab teist asja: kui palju rahamured maksavad teie meelerahule, unele ja otsustele. Finantskirjaoskuse test aga kontrollib teadmisi: kas mõistate intresse, inflatsiooni ja laenude hinda.
Need kolm asja on seotud, kuid ei kattu. Võib suurepäraselt teada, kuidas toimib liitintress, ja ometi kulutada preemia nädalaga ära, sest „raha põletab taskus“. Seepärast on kõige kasulikum vaadata kõiki kolme: teadmisi, tundeid ja uskumusi.
Mis aitab suhet rahaga muuta
Esimene samm on märgata oma hoiakut ja küsida, kust see on pärit. Milliseid lauseid raha kohta kuulsite lapsepõlves? Kuidas käitusid vanemad, kui raha jäi puudu või tuli rohkem? Sageli selgub, et reegel kehtis toona, kuid ei sobi enam praegu.
Edasi aitavad mõned lihtsad harjumused, mis sobivad iga hoiaku puhul: selge kuueelarve, et teaksite oma numbreid; väike varu ootamatuteks olukordadeks, mis vähendab tunnet „üks häda ja kõik variseb kokku“; ning regulaarne ja rahulik rahavestlus partneri või perega, mitte ainult siis, kui tekib tüli. Kui rahateema muutub pidevalt konfliktiks, on abiks konfliktide lahendamise test.
Korduma kippuvad küsimused
Milline rahahoiak on parim?
Uuringutes seostatakse valvsust kõige paremate rahaharjumustega, kuid ka see võib äärmuses muutuda ärevuseks või kitsiduseks. Kõige tervislikum on, kui ükski hoiak ei võta teie otsuste üle võimust: saate säästa, kuid ka kulutatud rahast rõõmu tunda, püüelda rohkema poole, kuid mitte siduda sellega oma väärtust.
Miks näen tulemuses mitut peaaegu võrdset tulpa?
See on normaalne: hoiakud ei ole üksteist välistavad lahtrid. Näiteks võib inimene samal ajal uskuda, et raha lahendab tema mured, ja tunda häbi, kui tal seda on. Kaks kõrget tulpa tähendavad, et mõlemad hoiakud on teile omased ja võivad mõnikord tõmmata vastassuundades.
Kas see test on Klontzide küsimustik?
Ei. Test põhineb nende kirjeldatud neljal rahahoiakul, kuid väited kirjutasime ise. Tulemus ei ole otseselt võrreldav teadusuuringutes kasutatud küsimustikega ning on mõeldud enese tundmaõppimiseks, mitte diagnoosimiseks.
Kas rahahoiakuid saab muuta?
Jah. Need on õpitud, seega saab neid ka ümber kirjutada. Aitab märgata, millal hoiak „sisse lülitub“, kontrollida seda faktidega ja vähehaaval proovida teistsugust käitumist: näiteks vältival inimesel kord nädalas kontot vaadata ja valvsal planeerida raha naudingu jaoks.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ja vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Klontz B., Britt S. L., Mentzer J., Klontz T. (2011). Money beliefs and financial behaviors: Development of the Klontz Money Script Inventory. Journal of Financial Therapy, 2(1), 1-22.
- Klontz B. T., Britt S. L. (2012). How clients' money scripts predict their financial behaviors. Journal of Financial Planning, 25(11), 33-43.
- Klontz B. T., Seay M. C., Sullivan P., Canale A. (2014). The psychology of wealth: Psychological factors associated with high income. Journal of Financial Planning, 27(12), 46-53.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.