Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Sügavusehirmu test

Sügavusehirm (batofoobia) on veehirmu peenem õde: inimene võib basseinis rahulikult ujuda, kuid järve keskel, kus jalge all on tume teadmatus, haarab teda õudus. Kardetakse mitte vett, vaid seda, mida ei näe: sügavust, põhja puudumist, „midagi“ seal all.

Interneti ajastul on see hirm eriti levinud, sest sügavikufotod ja „talassofoobia“ teemaline sisu nii toidavad kui ka populariseerivad seda. 10 küsimust aitavad hinnata, kui palju see hirm teie suvesid juhib.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on batofoobia (ja talassofoobia)?

Batofoobia (kr „bathos“ tähendab sügavust) on intensiivne sügavusehirm; selle lähedane sugulane on talassofoobia, hirm sügavate ja avarate vete (mere, ookeani) ees. Mõlema tuum on sama: mitte vesi, vaid visuaalse info puudumine, sest aju ei näe, mis all on, ja täidab pimeduse ohtudega nagu pimedusehirmu puhul.

Evolutsiooniliselt on see mõistetav: läbipaistmatu sügav vesi oli meie esivanematele tõeline oht (hoovused, kiskjad, uppumine) ja inimkeha ei ole sügavikus oma elemendis. Seepärast on kerge ebamugavus sügavas vees enamikule normaalne; foobia algab siis, kui see muutub paanikaks ja vältimiseks seal, kus on objektiivselt ohutu.

Miks toidab sügavusehirmu kujutlusvõime?

Batofoobia on ehk kõige rohkem „kujutlusvõimest käitatav“ foobia: ohustsenaariume loovad mitte meeled, vaid mõtted („mis siis, kui keegi haarab mul jalast“, „minu all on 30 meetrit musta pimedust“). Interneti „sügavikuõudusega“ sisu (uppunud laevad, lõputu pimedusega veealused fotod) treenib seda kujutlusvõimet iga päev.

Praktiline järeldus on kahene. Esiteks piirake sellist sisu, kui märkate, et see tugevdab hirmu päris vees. Teiseks toimib pildiline kokkupuude ka ravis: needsamad sügavikufotod, mida vaadatakse teadlikult ja doseeritult (leebematest intensiivsemateni, lastes ärevusel vaibuda), aitavad ajul sügavuse vaatepildiga turvalises keskkonnas harjuda.

Kuidas sügavusehirmust üle saada?

Astmed tulevad loomulikult: sügavikupildid ekraanil, basseini sügav osa (selge vesi, kus näete põhja, kuid jalad ei ulatu), avavesi kalda lähedal, kus jalad ulatuvad põhja, siis järk-järgult sügavamale koos ujumispoiga (see on suurepärane abivahend, mis annab nii turvatunde kui ka nähtavuse) ning lõpuks rahulik ujumine sügavas vees. Jääge igale astmele, kuni ärevus on vähemalt poole võrra vaibunud.

Tehnilised abivahendid muudavad päriselt palju: ujumisprillid (nähtavus vees vähendab „teadmatust“), erksavärviline poi, ujumine koos partneriga kaldaga paralleelselt (mitte sellest eemale). Ja oluline piir: sügavusehirm ei tohi muutuda ka hooletuseks, sest avavees kehtivad alati tegelikud ohutusreeglid (tundmatus kohas mitte sukelduda, hoovusi vältida, alkoholi mitte tarvitada). Terve austus vee vastu ja foobia on eri asjad.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb sügavusehirm veehirmust?

Veehirm (akvafoobia) hõlmab vett üldiselt, sageli isegi madalat, ja on enamasti seotud uppumishirmu või oskuste puudumisega. Sügavusehirm on spetsiifilisem: madalas vees on rahulik, paanika tekib seal, kus põhja ei näe või jalad põhja ei ulatu. Kui kahtlete, tehke mõlemad testid, sest lahendusteed on veidi erinevad.

Ujun hästi, aga sügavas vees satun paanikasse. Miks?

Sest probleem ei ole oskuses, vaid tõlgenduses: sügavas vees kaotab aju visuaalse turvatunde (põhja) ja lülitab sisse ohurežiimi, paanika omakorda raskendab tõepoolest ujumist ja keha, tundes seda, „kinnitab“ hirmu. Lahendus on järkjärguline kokkupuude sügavusega koos ohutusvahenditega, mitte rohkem ujumistehnikat.

Kas sukeldumine võib aidata sügavusehirmust üle saada?

Mõnikord paradoksaalselt küll: sukeldumine prillide või snorkliga muudab tumeda teadmatuse nähtavaks maailmaks ja hirm kaotab oma kütuse. Paljud batofoobia all kannatajad avastavad, et nähtav põhi ei ole hirmutav. Kuid alustage madalast ja selgest veest ning ainult oma tempos.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?