Sõiduhirmu test
Sõiduhirm ehk autojuhtimise hirm (amaksofoobia) on üks praktilisemaid foobiaga seotud probleeme: „juhiluba sahtlis“ on väga levinud nähtus ja selle taga ei ole enamasti laiskus, vaid hirm, millest on ebamugav rääkida. Selle vormid on erinevad: ärevusest kiirteel kuni täieliku keeldumiseni rooli istumast.
10 küsimust aitavad hinnata teie hirmu tugevust ja iseloomu ning tulemusest leiate tegeliku tee rooli juurde tagasi.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on amaksofoobia ja millised on selle näod?
Amaksofoobia on intensiivne autojuhtimise hirm. Psühholoogid eristavad mitut selle tüüpi: traumajärgne (pärast õnnetust või ohtlikku olukorda „naaseb“ hirm sarnastes olukordades), oskustega seotud (ei usu oma oskustesse, see on sahtlis seisva juhiloa kõige sagedasem põhjus), sotsiaalne (kardan teiste juhtide hinnangut, signaalitamist, survet) ja paanikaga seotud (kardan, et paanikahoog tabab mind roolis).
Tüüp on lahenduse jaoks oluline: traumajärgse hirmu puhul on vaja õrna järkjärgulist naasmist, oskustega seotud hirmu puhul sõidutunde koos õpetajaga, sotsiaalse puhul tööd hinnangu kartusega ja paanikatüübi puhul ennekõike tööd paanikaga endaga.
„Juhiluba sahtlis“: kuidas hirm vaikselt kasvab
Tüüpiline stsenaarium: pärast eksamit sõidetakse vähe, oskus ei kinnistu, iga sõit muutub stressiks, tekib põhjusi mitte sõita ja pärast aastast pausi on rooli istumine juba päriselt hirmutav, sest oskus on roostes. Hirm on siin osaliselt põhjendatud ja just seepärast ei ole lahendus „võta end kokku“, vaid oskuse taastamine turvalises keskkonnas.
Paljud autokoolid pakuvad lisasõidutunde neile, kellel on juhiluba juba olemas, ja hirmuga inimesed on nende tavalised kliendid. Mõni tund koos sõiduõpetajaga õppeautos (millel on teine pedaalikomplekt) taastab nii oskuse kui ka kontrollitunde ja see on kõige parem kokkupuute vorm.
Tee tagasi rooli juurde: sammud
Järkjärgulise naasmise plaan, mis toimib enamikule:
- Rooli istumine ilma mootorit käivitamata: juhtseadised, peeglid, istumisasend, ilma sõitmata
- Tühi parkla nädalavahetusel: sõitmine, pidurdamine, manöövrid, kuni keha rahuneb
- Rahulikud tuttavad tänavad väljaspool tipptunde, lühikesed planeeritud marsruudid (poodi ja tagasi)
- Järk-järgult raskemad elemendid ükshaaval: ringristmik, vasakpööre, kiirtee, pimeduses sõitmine
- Tunnid sõiduõpetajaga seal, kus on kõige hirmutavam, sest teise pedaalikomplektiga on julgem proovida
- Regulaarsus on olulisem kui kestus: 3 korda nädalas 20 minutit on parem kui 1 pikk sõit kuus
Korduma kippuvad küsimused
Pärast liiklusõnnetust kardan autot juhtida. Kas see möödub iseenesest?
Sageli küll, sest mõne nädalaga hirm loomulikult vaibub, kui naasete rooli järk-järgult. Kuid kui mõne kuu pärast väldite üha rohkem, näete juhtunut unes ja võpatate liikluses, on need traumajärgse reaktsiooni tunnused, mida tasub psühholoogiga arutada: neid ravitakse hästi.
Mul on juhiluba olnud 10 aastat, aga ma pole kunagi korralikult sõitnud. Kas on veel võimalik alustada?
Jah, see on sõiduõpetajate üks sagedasemaid kliente pärast algajaid. Mõnetunnine „ülessulatamise“ kursus koos õpetajaga ja regulaarne sõitmine lihtsatel marsruutidel teevad paari kuuga ära selle, mida ootasite kümme aastat. Vanus ja pausi pikkus on siin peaaegu tähtsusetud, oluline on ainult regulaarsus.
Kardan roolis paanikahoogu. Mida teha?
Kõigepealt on vaja tööd paanikaga endaga (vt paanikahoogude testi): kui õpite, et hoog on kontrollitav ja möödub, vaibub ka sõiduhirm sageli iseenesest. Praktiliselt: harjutage turvalises kohas peatumist (teadmine „võin igal hetkel peatuda“ vähendab juba ise paanikat), sõitke alguses koos toetava kaassõitjaga ja vältige enne sõitu kofeiini.
Kas mu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. Specific Phobia.
- Öst L.-G. (1989). One-session treatment for specific phobias. Behaviour Research and Therapy.
- NHS. Phobias: overview, symptoms and treatment.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.