Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Sillahirmu test

Sillahirm (gefürofoobia) on liitfoobia: sillal kohtuvad korraga mitu hirmu. Kõrgus jalgade või rataste all, võimatus peatuda ja ümber pöörata (pikal sillal olete „lõksus“ kuni selle lõpuni), vesi all ja katastroofistsenaariumid („aga kui see variseb“, „aga kui ma ei suuda autot ohjata“). Kõige sagedamini avaldub see just autoroolis: käed kangestuvad rooli küljes, hingamine muutub pinnapealseks ja pikematest sildadest sõidetakse kümnete kilomeetrite pikkuse ringiga mööda.

10 küsimust aitavad hinnata, kas sillad on teile lihtsalt ebameeldivad või kirjutab hirm juba teie teekondi ümber. Tulemus koos soovitustega kohe.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on gefürofoobia ja millest see koosneb?

Gefürofoobia (kreeka keeles „gephyra“ tähendab silda) on tugev hirm sildade ees. See ei ole peaaegu kunagi „puhas“: sild on lava, kus kohtuvad mitu põhihirmu, ja igal inimesel on nende segu erinev. Sagedasemad koostisosad: kõrgusehirm (tühjus jalgade all või tee kõrval), lõksutunne (sillal ei saa peatuda, ümber pöörata ega autost väljuda ja just see osa seob gefürofoobiat agorafoobia ja paanikahäirega), kontrolli kaotamise hirm („aga kui ma ei suuda just siin ennast või autot ohjata“) ja katastroofikujutlus, mida toidab iga meedialugu sillaõnnetustest.

Oma segu tasub mõista, sest sellest sõltub, millega tegeleda: kui kõige hirmsam on tühjus jalgade all, töötatakse kõrgusega; kui „ma ei pääse minema“, on tegu paanika ja agorafoobia mehaanikaga; kui hirm tekib ainult roolis, on see lähemal sõiduhirmule. Kahte esimest koostisosa saab kontrollida kõrgusehirmu ja paanikahoogude testiga, kolmandat sõiduhirmu testiga.

Faktid, mis võtavad katastroofistsenaariumidelt toidu

Gefürofoobia toitub „aga kui“ stsenaariumidest, seepärast mõjub insenertehniline tegelikkus vastumürgina:

  • Sillad projekteeritakse mitmekordse ohutusvaruga: need peavad vastu mitu korda suurematele koormustele, kui nad kunagi kogevad, ja neid kontrollitakse regulaarselt
  • Silla õõtsumine või vibreerimine veoki all ei ole rikke, vaid õige töö märk: konstruktsioon peabki olema paindlik
  • Sillal on tuul tugevamalt tunda, kuid sillad arvutatakse tormidele, mida liiklus ei koegi: tõeliselt ohtliku tuulega suletakse sild lihtsalt liikluseks
  • Stsenaariumil „ma ei suuda autot ohjata“ puudub mehhanism: paanika ei põhjusta järske tahtevastaseid liigutusi ja pinge roolis teeb teid ettevaatlikumaks, mitte ohtlikumaks
  • Äärmisel juhul saab sillal peatuda: peatumine avariirajal või ohutuledega on ette nähtud stsenaarium, mitte katastroof

Kuidas sillahirmust üle saada?

Sildade puhul on kokkupuute redelit mugav doseerida: alustage jalgsi (lühike madal sild, siis pikem, siis kõrgem), sest jalgsi määrate tempo ise ja saate peatuda, mida roolis nii väga puudu jääb. Sõiduastmed: lühikese silla ületamine kaassõitjana, siis roolis koos kaaslasega, siis üksi, pikendades sildu järk-järgult. Harjutage sillal seda, mis aitab paanika vastu: aeglane väljahingamine, pilk teel ja silmapiiril (mitte serval või veel), raadio või vestlus tähelepanu ankruna, tavaline kiirus ilma aeglustamata, sest aeglustamine pikendab „lõksus“ olemist ja tugevdab hirmu.

Oluline reegel: lõpetage ümbersõitmine. Iga ringiga välditud sild on aju jaoks tõend, et sild oli ohtlik, ja hirm kasvab. Kui hirmuga kaasnevad paanikahood või see laieneb teistele „lõksuolukordadele“ (tunnelid, ummikud, liftid), tasub teha agorafoobia test ja kaaluda tööd spetsialistiga: see mehaanika allub väga hästi kognitiiv-käitumisteraapiale.

Korduma kippuvad küsimused

Kardan ainult üle silla sõita, jalgsi on kõik korras. Miks?

Roolis lisandub sillale vastutuse ja kontrolli kiht: te juhite tonni terast, ei saa peatuda ja tunnete end vastutavana kaassõitjate eest. Lisaks ei saa roolis kasutada tavalisi turvakäitumisi (käsipuust kinni hoidmine, peatumine, tagasi astumine). See on gefürofoobia kõige sagedasem variant ja seda treenitakse sõiduastmete kaudu: kaassõitjana, koos kaaslasega, üksi, lühikestest sildadest pikkadeni.

Pikal sillal tabas mind paanika ja jõudsin vaevu lõpuni. Kas mul on ohutu autot juhtida?

Paanikahoog roolis on väga ebameeldiv, kuid uuringud ja praktika näitavad: see ei pane rooli „lahti laskma“ ega tee järske tahtevastaseid liigutusi, inimesed aeglustavad ohutult ja jõuavad kohale. Siiski on korduv paanika roolis tõsine põhjus sellega sihipäraselt tegeleda: tehke paanikahoogude test ja kaaluge spetsialisti abi, sest paanika mehaanikat ravitakse väga edukalt.

Kas gefürofoobia on seotud uudistega sildade varisemisest?

Jah, meedia on selle foobia tugev kütus: varisemine on haruldane, kuid ilmekas, nii et see jääb meelde ebaproportsionaalselt oma tõenäosusega võrreldes. Aju hindab riski selle järgi, kui kergesti tuleb näide meelde, mitte statistika järgi. Vastumürk: tuletage endale meelde mastaapi (miljonid ületused iga päev ilma vahejuhtumiteta) ja piirake katastroofisisu tarbimist, kui märkate, et see „jääb külge“.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?