Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Sünnitusjärgse depressiooni test

Test põhineb Edinburghi sünnitusjärgse depressiooni skaalal (EPDS), mida ämmaemandad, perearstid ja psühholoogid üle kogu maailma kasutavad ema emotsionaalse seisundi hindamiseks pärast sünnitust. See sobib ka raseduse ajal.

10 küsimust selle kohta, kuidas olete end tundnud viimase 7 päeva jooksul, mitte ainult täna. Vastake ausalt: see test on teie jaoks, mitte „hea ema“ mängimiseks. Vastuseid ei saadeta kuhugi ja need jäävad ainult teie brauserisse.

Jaga:
10 küsimust ~3 min. Tasuta EPDS

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on Edinburghi skaala (EPDS)?

EPDS (ingl Edinburgh Postnatal Depression Scale) on 10 küsimusega küsimustik, mille lõid John Cox ja tema kolleegid 1987. aastal ning millest on saanud sünnitusjärgse depressiooni esmase kontrolli ülemaailmne standard. See on loodud spetsiaalselt sünnitusjärgseks ajaks: see ei küsi väsimuse ega unepuuduse kohta (mis on beebiga paratamatud), vaid keskendub meeleolule, ärevusele, süütundele ja võimetusele rõõmu tunda.

Punktisumma jääb vahemikku 0-30. Rahvusvahelistes juhistes peetakse 10-12 punkti piiriks, millest alates soovitatakse enesetunde jälgimist, ja 13 või rohkem piiriks, millest alates on vaja spetsialisti hinnangut. Eraldi tähelepanu väärib viimane küsimus mõtete kohta endale haiget teha: iga jaatav vastus on märguanne otsida abi kohe.

Skaala sobib ka raseduse ajal (depressioon võib alata juba enne sünnitust) ja seda võib kasutada ka isade puhul, sest sünnitusjärgset depressiooni kogeb umbes iga kümnes isa.

Beebibluus, sünnitusjärgne depressioon ja psühhoos: mis vahe neil on?

Beebibluus (ingl baby blues) on tundlikkus, pisarad ja meeleolukõikumised esimestel päevadel pärast sünnitust. Seda kogeb kuni 80% emadest. See on hormoonide tormi tagajärg, mis möödub iseenesest umbes 2 nädalaga ega vaja ravi, vaid toetust ja und.

Sünnitusjärgne depressioon on üle 2 nädala kestev masendunud meeleolu, rõõmu kadumine, süütunne, ärevus, tunne, et te ei tule toime või ei tunne sidet beebiga. See võib alata ükskõik millal esimese aasta jooksul, möödub iseenesest harva, kuid on edukalt ravitav.

Sünnitusjärgne psühhoos on haruldane (1-2 sünnitust 1000-st), kuid ohtlik seisund: segasus, kummalised mõtted, hallutsinatsioonid, kahtlustavus. See on meditsiiniline hädaolukord, mistõttu tuleb kohe arsti poole pöörduda (112).

Miks on seda nii raske tunnistada?

Sünnitusjärgset depressiooni ümbritseb eriline vaikus: ühiskond ootab säravat ema, aga ema, kes tunneb end tühjana, süüdlasena või beebi suhtes ükskõiksena, arvab sageli, et temaga on „midagi põhimõtteliselt valesti“, ja varjab oma enesetunnet isegi kõige lähedasemate eest. Lisaks kardetakse, et teised peavad teda „halvaks emaks“.

Seepärast on oluline teada fakte: sünnitusjärgne depressioon on haigus, mitte iseloomu ega armastuse puudujääk. Selle põhjustab bioloogiliste (hormoonitaseme järsk langus, unepuudus), psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosmõju. See võib tabada ükskõik millist ema, ka seda, kelle rasedus oli kauaoodatud. Ja seda saab ravida: mida varem abi otsite, seda kiiremini tulevad värvid tagasi.

Kust abi saada?

Abi, mida saate kasutada juba täna:

  • Perearst, ämmaemand või günekoloog: esimene kontakt, näidake EPDS-i tulemust
  • Psühhiaater, psühholoog või kliiniline psühholoog: põhjalikum hindamine ja ravi
  • Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123: tasuta tugi iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee
  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006: ööpäevaringne abi kriisi, vägivalla ja trauma korral
  • 112: vahetu ohu korral

Korduma kippuvad küsimused

Kas test sobib raseduse ajal?

Jah, EPDS-i on uuritud ka raseduse ajal ja see sobib selleks hästi. Ligikaudu pooled sünnitusjärgsed depressioonid algavad tegelikult juba raseduse ajal, seega tasub end kontrollida ka last oodates.

Sünnitasin pool aastat tagasi. Kas mul võib ikka olla sünnitusjärgne depressioon?

Jah. Sünnitusjärgne depressioon võib alata ükskõik millal esimese 12 kuu jooksul pärast sünnitust, mitte ainult esimestel nädalatel. Hiline algus jääb sageli märkamata, sest arvatakse, et see „oleks pidanud juba mööduma“.

Ma ei ole kurb, aga ma ei tunne midagi, ka beebi vastu. Kas see on depressioon?

Emotsionaalne tuimus ja sideme puudumine beebiga on sünnitusjärgse depressiooni sagedased avaldumisvormid ka ilma pisarate ja kurbuseta. See ei ole teie süü ega „armastuse puudumine“, vaid sümptom, mis ravi käigus möödub.

Kas antidepressandid sobivad imetamisega?

Osa antidepressante peetakse imetamisega sobivaks, nii et arst valib teile sobiva. Ravimata depressioon kahjustab last rohkem kui hoolikalt valitud ravi, seega ei ole imetamine põhjus kannatada ilma abita.

Kas ka isadel võib olla sünnitusjärgne depressioon?

Jah, seda kogeb umbes 8-10% isadest, enamasti esimese 3-6 kuu jooksul. Risk on suurem, kui depressiooni põeb ka partner. See test võib olla lähtepunktiks ka isadele.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid