Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Isiksus

Passiivse agressiivsuse test

„Kõik on korras,“ ütlete, kuigi sees keeb. Nõustute midagi tegema, aga millegipärast „unustate“ selle ikka ja jälle. Te ei ütle, mis lahti on, kuid ohkate valjult ja lööte ukse kõvemini kinni. See on passiivne agressiivsus: viha või rahulolematus, mida ei väljendata otse, vaid kõrvalteid pidi. Selliseid hetki tuleb ette kõigil, eriti seal, kus avalikult vastu vaielda tundub ohtlik või ebamugav.

Testi 15 küsimust on koostatud psühholoogide kirjeldatud passiiv-agressiivse käitumise põhjal: trotsist edasilükkamine, karistav vaikimine, sarkasm, „unustamine“, torkivad komplimendid ja vaikne kättemaks. Märkige, kui sageli te tegelikult nii käitute. Test on anonüümne.

Jaga:
15 küsimust ~4 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on passiivne agressiivsus?

Passiivne agressiivsus on viis väljendada viha, rahulolematust või vastupanu kaudselt: sõnades nõustutakse, tegudes osutatakse vastupanu. Mõiste tekkis Teise maailmasõja ajal, kui USA armee psühhiaatrid kirjeldasid sõdureid, kes käske avalikult ei vaidlustanud, kuid venitasid nende täitmisega, „unustasid“ need või täitsid lohakalt.

Hiljem lisati passiiv-agressiivne isiksus ametlikesse diagnooside klassifikatsioonidesse, kuid kaua vaieldi, kas see on eraldi häire. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni DSM-IV (1994) viis selle edasiseks uurimiseks lisasse kui „negativistliku“ isiksushäire: passiivne vastupanu tavalistele nõudmistele, kurtmine, et sind ei mõisteta ega hinnata, ärrituvus ja kadedus edukamate inimeste suhtes. DSM-5-s seda diagnoosi enam ei ole, seega räägitakse tänapäeval passiivsest agressiivsusest kui käitumisharjumustest, mitte häirest. Psühholoog Scott Wetzler kirjeldas seda kui „varjatud agressiooni“, mis avaldub nii magamistoas kui ka koosolekuruumis.

Kuidas passiivne agressiivsus igapäevaelus välja näeb?

Passiiv-agressiivse käitumise kõige sagedasemad näited:

  • Trotsist edasilükkamine: tööni, mida te ei tahtnud teha, „ei jõuta kuidagi“, kuni teine selle ise ära teeb
  • Karistav vaikimine: selle asemel et öelda, mis valesti on, lõpetatakse rääkimine ja oodatakse, kuni teine ise ära arvab
  • „Ununes ära“: lubadused, mis ununevad just siis, kui neid täita ei tahtnud
  • Sarkasm ja torkivad komplimendid: „Noh, sa oled nagu alati väga kiire“
  • „Kõik on korras“, öeldud nii, et on selge, et miski pole korras
  • Vaikne kättemaks: hilinemine, kutsumata jätmine, info edasi andmata jätmine

Mille poolest erineb see test meie teistest testidest?

Suhtlusstiili test esitab igapäevaseid olukordi ja näitab, milline neljast stiilist (passiivne, agressiivne, passiiv-agressiivne või kehtestav) on teile kõige omasem. See test süveneb ainult passiivsesse agressiivsusse: see küsib, kui sageli selle konkreetsed harjumused ette tulevad, ja näitab, kui palju neid teie igapäevaelus on.

Test „Kas ma olen toksiline?“ hindab laiemalt käitumist suhtes partneriga: kriitikat, kontrolli, armukadedust, käitumist tülide ajal. Passiivne agressiivsus on vaid üks kahjuliku suhte võimalikest tunnustest, kuid sageli kõige raskemini äratuntav, sest pealtnäha ei juhtu midagi halba.

Passiivne agressiivsus ei ole ka sama mis passiivsus. Passiivne inimene lihtsalt annab järele ja neelab solvumise alla, passiiv-agressiivne annab järele ainult näiliselt ja maksab hiljem kaudselt kätte.

Kuidas passiiv-agressiivsetest harjumustest lahti saada?

Passiivne agressiivsus ei tulene enamasti pahatahtlikkusest, vaid hirmust: konflikti, tõrjumise või karistuse hirmust. Seetõttu on esimene samm tunnistada, et vihastada on normaalne ja viha on info selle kohta, et teie piiri on ületatud või mõni vajadus on rahuldamata.

Teine samm on õppida seda õigel ajal ja lihtsalt välja ütlema: „Mulle ei meeldinud, kui...“, „Täna ma ei saa“, „Ma ei taha seda teha, sest...“. Alguses tundub see ebamugav, kuid aja jooksul muutub otse rääkimine lihtsamaks kui pikk vaikne viha. Viha ohjamise kohta saate rohkem teada viha ohjamise testist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas passiivne agressiivsus on psüühikahäire?

Ei. DSM-IV oli passiiv-agressiivse (negativistliku) isiksushäire lisanud ainult edasiseks uurimiseks mõeldud lisasse, DSM-5-s ja RHK-11-s seda eraldi diagnoosina enam ei ole. Tänapäeval peetakse passiivset agressiivsust käitumisharjumusteks, mida tuleb vahel ette igaühel.

Kas edasilükkamine on alati passiivne agressiivsus?

Ei. Kõige sagedamini lükatakse asju edasi väsimuse, ärevuse, perfektsionismi või keskendumisraskuste tõttu. Passiivseks agressiivsuseks muutub edasilükkamine siis, kui sellega osutatakse vaikselt vastupanu teise inimese palvele, mida avalikult tagasi lükata tundub ebamugav.

Kuidas käituda passiiv-agressiivse inimesega?

Rääkige konkreetsest käitumisest, mitte iseloomust: „Märkasin, et me leppisime kokku, aga töö on tegemata. Kas sul oli ebamugav keelduda?“ Sellisele inimesele on oluline tunda, et „ei“ ütlemine või rahulolematuse väljendamine on turvaline.

Kas sarkasm on alati passiivne agressiivsus?

Ei. Sõbralik sarkasm ja iroonia võivad olla osa huumorist. Passiivseks agressiivsuseks muutub sarkasm siis, kui sellega väljendatakse otsese vestluse asemel viha või etteheidet ja küsimise peale ütleb inimene, et „tegi ainult nalja“.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?