Kas ma olen toksiline? Test
Sõna „toksiline“ (ingliskeelsest sõnast toxic, „mürgine“) kasutatakse enamasti teiste kohta. Palju raskem on küsida, kas toksiline ei ole minu enda käitumine, seepärast näitab juba see, et tegite selle testi, soovi ennast ausalt näha. Kahjulikud harjumused suhetes ei tähenda tingimata, et olete halb inimene: sageli on need üle võetud oma perest või tulenevad ärevusest, armukadedusest või väsimusest.
Need 16 küsimust käsitlevad teie konkreetset käitumist: kuidas te tülitsete, kuidas reageerite partneri kaebustele, kui palju kontrollite ja kuidas käitute vihasena. Test erineb toksilise suhte testist, mis hindab, kuidas partner teiega käitub. Vastake selle järgi, mis tegelikult toimub, mitte selle järgi, kuidas tahaksite käituda. Vastuseid ei saadeta kuhugi.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mida tähendab olla suhtes toksiline?
„Toksiline“ ei ole psühholoogiline termin ega diagnoos. Igapäevaselt nimetatakse nii käitumist, mis kahjustab süstemaatiliselt teise inimese enesetunnet: kriitika, põlgus, kontroll, süüdistused, emotsionaalsed karistused. Kõige olulisem sõna on süstemaatiliselt: igaüks ütleb vahel midagi teravat, kuid kahjulikuks muutuvad korduvad harjumused.
Seepärast ei küsi see test „kas ma olen halb inimene?“, vaid „millised minu harjumused teevad haiget?“. Käitumist saab muuta. Kui hinnatakse kogu inimest, on muutuda palju raskem, sest tekivad häbi ja soov end kaitsta.
Millised harjumused kahjustavad suhteid kõige rohkem?
Paare pikki aastaid uurinud psühholoog John Gottman leidis neli suhtlemisharjumust, mis saadavad kõige sagedamini lagunevaid suhteid: kriitika (rünnatakse inimest, mitte tegu), põlgus (irvitamine, alandamine, silmade pööritamine), kaitsepositsioon (oma vastutuse eitamine) ja müüri ehitamine (vaikimine, endasse tõmbumine). Lähemalt kirjutame neist artiklis Gottmani neljast apokalüpsise ratsanikust.
Veelgi tõsisem on kontrolliv käitumine: telefoni kontrollimine, sõpradega suhtlemise piiramine, otsused partnerit kaasamata, ähvardused, partneri tunnete ja mälu eitamine. Selline käitumine võtab teiselt järk-järgult vabaduse ja enesekindluse ning kui see muutub süstemaatiliseks, peetakse seda vaimseks vägivallaks.
Mille poolest erineb see test teistest?
Toksilise suhte test ja vaimse vägivalla test on mõeldud sellele, kes kogeb kahjulikku käitumist. See test on mõeldud oma käitumise vaatamiseks. Nartsissismi test hindab isiksusejooni, siin aga küsitakse ainult konkreetsete tegude kohta suhtes, mida saab muuta. Suhteusalduse test ja kiindumusstiili test aitavad mõista põhjusi, näiteks miks tekib armukadedus või soov kontrollida.
Kui testi tehes saite aru, et ka teiega käitutakse kahjulikult, tehke ka toksilise suhte test. Sageli jäävad mõlemad partnerid kinni samasse nõiaringi.
Kuidas kahjulikke harjumusi muuta?
Kõigepealt tunnistage, mida te teete, ilma „agata“ ja partnerit süüdistamata. Seejärel valige üks harjumus ja muutke seda: asendage kriitika palvega, põlgus tänulikkusega väikeste asjade eest, kaitsepositsioon oma osa omaksvõtmisega ja vaikimine lausega „mul on vaja pausi, räägime tunni aja pärast“.
Kui käitumise põhjus on tugev viha, armukadedus või ärevus, on iseseisvalt muutuda raske. Psühholoog aitab mõista, mis nende harjumuste taga peitub, ja õppida teisiti reageerima. Mida varem abi otsite, seda vähem kahju saavad nii teie lähedane kui ka teie suhe.
Korduma kippuvad küsimused
Kui sain kõrge tulemuse, kas olen halb inimene?
Ei. Test hindab käitumist, mitte teie väärtust. Kõrge tulemus tähendab aga, et teie käitumine võib lähedasele tugevasti haiget teha, ja selle eest vastutate teie. Hea uudis on see, et käitumist on võimalik muuta, eriti spetsialisti abiga.
Mille poolest erineb see test toksilise suhte testist?
Toksilise suhte test küsib, kuidas partner teiega käitub. See test küsib, kuidas teie partneriga käitute. Kui suhe on keeruline, tasub teha mõlemad.
Kas ma võin olla toksiline, kui ka minu partner käitub nii?
Jah. Mõnikord käituvad kahjulikult mõlemad ja teineteise käitumine tugevdab sama nõiaringi. Partneri käitumine ei õigusta aga teie oma. Muuta saate ainult oma osa ja see muudab sageli ka ühist dünaamikat. Kui kardate oma partnerit, hoolitsege kõigepealt oma turvalisuse eest.
Kas armukadedus ja telefoni kontrollimine on juba toksiline käitumine?
Armukadedus kui tunne on normaalne. Kahjulikuks muutub see, mida te sellega teete: jälgimine, truuduse tõestamise nõudmine, teistega suhtlemise piiramine. Kui armukadedus sunnib teid pidevalt kontrollima, proovige armukadeduse testi ja kaaluge psühholoogi abi.
Kas toksiliste harjumustega inimene võib muutuda?
Võib, kui ta tunnistab oma käitumist, võtab vastutuse ja käitub pikka aega teadlikult teisiti. Muutusest ei anna märku lubadused ja vabandused, vaid see, et kahjulik käitumine tõesti enam ei kordu. Paljudel on selleks vaja psühholoogi või psühhoterapeudi abi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Gottman J. M. (1994). What Predicts Divorce? The Relationship Between Marital Processes and Marital Outcomes. Lawrence Erlbaum Associates.
- Murphy C. M., Hoover S. A. (1999). Measuring emotional abuse in dating relationships as a multifactorial construct. Violence and Victims, 14(1), 39-53.
- Stark E. (2007). Coercive Control: How Men Entrap Women in Personal Life. Oxford University Press.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.