Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kuidas valmistuda esimeseks psühholoogi vastuvõtuks

Esimene psühholoogi vastuvõtt tekitab paljudes ärevust: pole selge, mida oodata, mida öelda ja kas mure on „piisavalt tõsine“. Midagi erilist ei pea aga ette valmistama ega oskama „õigesti“ rääkida. Esimene kohtumine on tutvus, kus spetsialist aitab olukorras orienteeruda ja teie saate vaadata, kas tunnete end temaga mugavalt.

Allpool on kirjas, kuidas valmistuda, et saaksite esimesest vastuvõtust rohkem ja muretseksite vähem.

  1. Sõnastage, mis teid vastuvõtule toob

    Täiuslikku kirjeldust ei ole vaja, kuid enne vastuvõttu aitab mõelda: mis teid praegu kõige rohkem vaevab? Millal see algas? Kuidas see mõjutab igapäevaelu (und, tööd, suhteid)? Mida tahaksite, et muutuks? Võite selle isegi mõne lausega üles kirjutada. Kui sõnastada on raske, piisab, kui ütlete „mul on raske ja ma ei saa päris hästi aru, miks“, ka see on täiesti sobiv algus.

  2. Ärge valmistuge „hea mulje jätmiseks“

    Psühholoogi kabinet on ainus koht, kus ei pea maski kandma. Ärge valetage ega pehmendage, et mitte „muret tekitada“ või nõrgana paista: mida avatumalt räägite, seda kasulikum on abi. Spetsialist ei mõista hukka ja on kuulnud kõike; tema töö ei ole hinnata, vaid aidata.

  3. Pange spetsialistile küsimused kirja

    Teil on õigus küsida. Kasulik on ette valmistada mõned küsimused: kuidas ta töötab ja millist meetodit kasutab, kui kaua töö umbes kesta võib, kui sageli kohtutakse, mis see maksab ja kas tal on teie teemaga kogemust. Hea spetsialist vastab meelsasti. See ei ole ebaviisakas, vaid tavaline, nagu iga spetsialisti valimisel.

  4. Teadke, mida esimeselt kohtumiselt oodata

    Esimene vastuvõtt on enamasti vestlus: spetsialist küsib teie olukorra, eluloo ja enesetunde kohta, et saada pilt ette. See ei ole veel „sügav töö“, vaid tutvumine ja plaani visand. Ärge oodake, et üks tund lahendab kõik; see on tee algus. Vahel on pärast esimest vastuvõttu vastuseid vähem ja küsimusi rohkem, ja see on normaalne.

  5. Hinnake, kas tunnete end mugavalt

    Teraapia õnnestumise kõige olulisem tegur ei ole meetod, vaid teie side spetsialistiga. Pärast esimest (või paari) kohtumist küsige endalt: kas tunnen, et mind kuulatakse ja et olen turvas? Kas saan olla avatud? Kui vastus on eitav, on täiesti normaalne otsida teine spetsialist, see ei ole kaotus ega solvang. Sobiva inimese leidmine võtab vahel aega, ja see on seda väärt.

Mida vältida

  • Ärge valetage ega varjake midagi, et „hea mulje jätta“: see teeb abistamise ainult raskemaks.
  • Ärge oodake, et üks konsultatsioon lahendab kõik: see on tee algus, mitte ime.
  • Ärge kartke küsida meetodi, hinna ja kestuse kohta: see on teie õigus.
  • Ärge sundige end jääma spetsialisti juurde, kes teile ei sobi: side on tähtsam kui see, et „vahetada on ebamugav“.

Millal abi otsida

Kui te ei tea, kas teil üldse on spetsialisti vaja, võib abiks olla test „Kas mul on vaja psühholoogi?“. Üldreegel: kui mured kestavad mitu nädalat, korduvad või segavad igapäevaelu, tasub vähemalt nõu küsida. Ei ole vaja oodata, kuni läheb „päris halvaks“.

Esimene samm võib olla perearst, kes oskab nõu anda ja vajaduse korral suunata edasi sobiva spetsialisti juurde. Psühholooge ja psühhoterapeute saab otsida ka ise; hinnad ja võimalused erinevad, seega tasub enne küsida, mida vastuvõtt maksab. Emotsionaalset tuge pakub tasuta telefon 116 123 (iga päev kell 10-24). Kuidas spetsialisti valida, lugege allpool olevast artiklist.

Korduma kippuvad küsimused

Kelle poole pöörduda: psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri?

Psühhiaater on arst: ta paneb diagnoosi ja võib määrata ravimeid. Psühholoog nõustab, aitab ennast mõista ja õpetab toimetulekuoskusi, kuid ravimeid ei määra. Psühhoterapeut teeb sügavamat ja pikemat tööd kindla meetodi järgi. Kui pole selge, kust alustada, alustage ükskõik kellest: hea spetsialist suunab vajaduse korral õige inimese juurde. Kui kahtlustate, et võite vajada ravimeid (näiteks raske depressiooni korral), tasub alustada psühhiaatrist või perearstist.

Kui palju see maksab ja kas tasuta abi on võimalik?

Hinnad sõltuvad spetsialistist, tema väljaõppest ja asukohast, seega tasub hinda alati enne vastuvõttu küsida. Erapraksises maksab vastuvõtu eest üldjuhul klient ise. Kui hind on takistuseks, alustage perearstist: ta oskab öelda, millised tasuta või soodsamad võimalused teie olukorras on. Emotsionaalset tuge saab tasuta ka telefonil 116 123 (iga päev kell 10-24, ka veebis palunabi.ee).

Allikad

  • Norcross J. C., Lambert M. J. (2018). Psychotherapy relationships that work III. Psychotherapy, 55(4) (terapeutilise suhte tähtsus).

Teised nõuanded

Seotud artiklid