Moraalse arengu test
Psühholoog Lawrence Kohlberg küsitles aastakümneid inimesi moraalsete dilemmade kohta ja märkas: oluline pole see, MIDA inimene vastab, vaid MIKS. Sama otsus „mitte valetada“ võib põhineda karistuse hirmul, soovil olla teiste silmis hea või põhimõttel, mis kehtib ka siis, kui keegi ei näe ega karista.
Sellest sündis kolme taseme teooria: eelkonventsionaalne (moraal = tagajärjed minu jaoks), konventsionaalne (moraal = reeglid ja teiste pilgud) ning järelkonventsionaalne (moraal = universaalsed põhimõtted, mis on mõnikord reeglitest kõrgemal). Selle hariva testi 9 dilemmat näitavad, milline mõtlemise tase teil valitseb. Vastake ausalt, mitte „ilusti“.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Kohlbergi teooria kolme minutiga
Lawrence Kohlberg (1927-1987) uuris moraalset arengut, esitades inimestele dilemmasid (kuulsaim neist Heinzist, kes kaalub ravimi varastamist oma sureva naise jaoks) ja analüüsides mitte otsuseid, vaid argumente. Tema mudelis on kolm taset, igaühes kaks etappi: eelkonventsionaalne (1. etapp: karistuse vältimine; 2. etapp: kasu ja vahetus), konventsionaalne (3. etapp: olla teiste silmis hea; 4. etapp: kord ja kohustus) ning järelkonventsionaalne (5. etapp: ühiskondlik leping ja õigused; 6. etapp: universaalsed eetilised põhimõtted).
Areng kulgeb Kohlbergi sõnul etappide kaupa järjest ja kõik ei jõua ülemistele: enamik täiskasvanuid elab konventsionaalsel tasemel ning kuuendat etappi pidas ta pigem ideaaliks kui normiks.
Mille eest Kohlbergi kritiseeritakse?
Teoorial on tõsiseid kriitikuid ja on aus neid mainida. Carol Gilligan väitis, et Kohlbergi õigluse loogika peegeldab mehelikku arusaama moraalist ning hoolivuse eetika (suhted, vastutus konkreetsete inimeste eest) paistab tema skaalal ebaõiglaselt madalamana. Kultuuriuuringud lisasid, et järelkonventsionaalne rõhuasetus individuaalsetele õigustele on läänelik: kogukondlikes kultuurides sõnastatakse kõrgeim moraal teisiti. Lõpuks ennustab mõtlemise tase käitumist nõrgalt: inimesed arutlevad ilusti ja käituvad inetult.
Seepärast vaatab tänapäeva moraalipsühholoogia (näiteks Jonathan Haidti tööd) Kohlbergile kui olulisele, kuid puudulikule kaardile: moraal pole ainult arutlemine, vaid ka intuitsioonid, emotsioonid ja kultuur.
Kellele see test kasulik on?
Peeglina: see näitab, millisele loogikale te oma otsuseid tegelikult rajate, ja see tuleb kasuks lapsevanematele (laste moraal kasvab tasemete kaupa ja argumendid peavad vastama lapse tasemele: viieaastasele mõjub „sest see teeb sõbrale haiget“ paremini kui loeng põhimõtetest), juhtidele (meeskonna reeglid peavad kõnetama mitut taset korraga) ja igaühele, kes tahab mõista oma sisemist kohtunikku.
Kui teema meeldis, on loomulik jätk väärtuste test (mis on teile tähtis) ja kriitilise mõtlemise test (kuidas te argumente hindate).
Korduma kippuvad küsimused
Kas kõrgem tase tähendab, et inimene on parem?
Ei: tasemed kirjeldavad mõtlemise ülesehitust, mitte südant ega käitumist. Konventsionaalse taseme inimene, kes peab ausalt oma sõna, võib elus olla moraalsem kui põhimõtete filosoof, kes räägib ilusti ja käitub inetult. Kohlbergi skaala mõõdab argumente, elu aga mõõdab tegusid.
Minu vastused jagunesid kõigi tasemete vahel. Kas see on normaalne?
Täiesti: isegi Kohlbergi uuringutes arutlesid inimesed eri olukordades eri tasemetel ja test näitab ainult valitsevat. Muide, mõju on ka olukorral: maksude üle mõtleb enamik tagajärgede tasemel, oma laste üle põhimõtete tasemel.
Kuidas arendada lapse moraalset mõtlemist?
Kohlbergi uuringute praktiline järeldus: mõtlemine areneb dilemmade arutamisest, kui laps kuuleb argumente, mis on tema praegusest etapist ühe võrra kõrgemal. Toimivad lihtsad vestlused olukordadest elus ja filmides: „kuidas oleks õige? miks?“, ilma loenguteta ja siira huviga lapse loogika vastu.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskil.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Kohlberg L. (1981). Essays on Moral Development, Vol. I: The Philosophy of Moral Development. Harper and Row.
- Gilligan C. (1982). In a Different Voice: Psychological Theory and Women’s Development. Harvard University Press.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.