Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Õppimisstiili test

Ühed inimesed paluvad joonistada, teised rääkida, kolmandad saata dokumendi ja neljandad ütlevad „anna, ma proovin ise“. Õppimiseelistused on päris: meile tõesti meeldib saada teavet eri kanalite kaudu ja seda tasub enda kohta teada.

Kuid sellel testil on ka teine, aus osa: teadus on näidanud, et populaarne õppimisstiilide teooria (õpeta visuaalset tüüpi piltidega ja ta õpib paremini) uuringutes ei leidnud kinnitust. Eelistus on päris, kuid selle järgi õpetamine kasu ei too: sellest kirjutame allpool avameelselt. Test näitab teie eelistust ja tekst räägib, mis õppimist tegelikult parandab. Kõik küsimused on meie enda koostatud: need ei ole VARK ega mõne muu tuntud õppimisstiilide küsimustiku küsimused, mistõttu tulemusi nendega võrrelda ei saa.

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Ausalt: mida teadus õppimisstiilide kohta ütleb

Õppimisstiilide teooria (inimesed jagunevad visuaalseteks, auditiivseteks ja kinesteetilisteks ning stiili järgi õpetades õpivad nad paremini) on üks populaarsemaid ideid hariduses ja üks paremini ümber lükatuid. Harold Pashleri ja kolleegide ülevaade (2008) kontrollis põhiväidet, nn sobitamise hüpoteesi: kui teooria on õige, peaksid visuaalsed tüübid õppima paremini piltidest ja auditiivsed helist. Kvaliteetsed eksperimendid seda mõju ei leidnud: parim õpetamisviis sõltub materjalist (geograafias kaardid kõigile, muusikas heli kõigile), mitte õppija stiilist.

Miks on teooria siis nii elujõuline? Sest eelistused on päris (meile tõesti meeldivad eri kanalid) ja jutt oma stiilist on meeldiv. Lihtsalt „mulle meeldib“ ei tähenda veel „nii ma õpin paremini“: šokolaad meeldib ka, aga toitev see pole.

Mis õppimist tegelikult parandab?

Õppimisteadusel on meetodid, mis toimivad kõigile, sõltumata eelistustest:

  • Aktiivne meenutamine: mitte uuesti lugeda, vaid püüda mälu järgi taastada (raamat kinni, küsimused endale); tugevaim teadaolev meetod
  • Vahedega kordamine: pöörduda materjali juurde tagasi päeva, nädala, kuu pärast, mitte tuupida kõike ühe istumisega
  • Topeltkodeerimine: ühendada sõnad piltidega (skeem + selgitus), see toimib kõigile, mitte ainult „visuaalsetele“
  • Teisele selgitamine: õpetades õpid ise, sest selgitamine paljastab lüngad
  • Vahelduv õppimine: segada teemasid ja ülesandetüüpe, mitte teha kaua üht
  • Enese testimine: harjutusküsimused õpetavad rohkem kui korduv lugemine

Mida siis oma eelistusega teha?

Kasutada seda targalt: eelistus aitab motivatsiooni, mitte tulemusi. Kui taskuhäälingud on teile meeldivamad kui raamatud, kuulake neid (parem meeldivalt õppida kui ebameeldivalt mitte õppida), lihtsalt lisage aktiivne kiht: ümber jutustada, üles kirjutada, rakendada. Ja tähtsa õppimise jaoks vormi valides vaadake mitte oma stiili, vaid materjali: keeleõppeks on vaja rääkimist, joonestamiseks pilti ja programmeerimiseks klaviatuuri, olenemata sellest, kes te olete.

Sarnane teaduslik kriitika kehtib ka nn tajukanalite tüpoloogia (visuaal, audiaal, kinesteet) kohta: ka seda tasub pidada eelistuste, mitte võimete kaardiks.

Korduma kippuvad küsimused

Kui õppimisstiilid on ümber lükatud, milleks see test?

Ümber on lükatud õpetamise kohandamine stiiliga, mitte eelistused ise: need on päris ja nende teadmine on kasulik motivatsiooni ja mugavuse jaoks. Lisaks arvame, et aus test koos teadusliku taustaga on parem kui internetis ringlevad testid, mis lubavad, et „visuaalsed peavad õppima ainult piltidest“.

Õpetaja ütleb, et minu laps on kinesteet. Kuidas reageerida?

Rahulikult: õpetaja märkas tõenäoliselt midagi päris (laps vajab liikumist ja praktikat), lihtsalt teoreetiline raamistik on vananenud. Praktilised järeldused on head kõigile lastele: rohkem aktiivseid ülesandeid, liikumispause ja tegemist. Ainult ei tasu lapsele õpetada, et ta „ei suuda raamatutest õppida“, sest selline uskumus on kahjulikum kui ükski teooria.

Mille poolest erineb see test mõtlemisstiili testist?

See test mõõdab, millise kanali kaudu teile meeldib teavet saada (pilt, heli, tekst, tegevus), mõtlemisstiili test aga näitab, mida te teabega edasi teete: analüüsite, loote, rakendate või kavandate strateegiat. Need täiendavad teineteist.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskil.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?