Altruismi test
Altruist on inimene, kes hoolib teistest ja aitab neid, ootamata endale kasu; tema vastand on egoist. Altruism on käitumine teise heaks ilma otsese kasuta endale: loovutada, aidata, jagada, annetada. Inimesed erinevad selle poolest märkimisväärselt ja mõlemal äärmusel on oma hind: puhas egoism lõhub suhteid ja mainet, piiritu altruism aga lõhub andjat ennast, sest piirideta ohverdamine lõpeb kurnatuse ja kibestumisega.
Testi 12 väidet näitavad teie kohta sellel skaalal. Oluline aususe märkus: vastake tegeliku käitumise järgi (mida te teete), mitte väärtuste järgi (mida peate õigeks), sest just nende vahe on kõige huvitavam tulemus.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Kas puhast altruismi üldse on olemas?
Filosoofid ja psühholoogid on selle üle vaielnud sajandeid: skeptikud ütlevad, et iga heateo taga peitub kasu (hea enesetunne, maine, plusspunktid taevas), Daniel Batsoni katsed aga näitavad, et empaatiast sündinud hoolivus viib aitamiseni isegi siis, kui lihtsam oleks ära pöörata ja keegi ei saaks teada. Praktikas pole see vaidlus oluline: isegi kui andmise taga on „soe kuma“ (aju tasusüsteemi vastus heldusele, mida on näha ka ajukuvamisel), muutub maailm sellisest egoismist ainult paremaks.
Olulisem on teine teaduslik järeldus: andmine on üks usaldusväärsemaid õnne tegureid. Elizabeth Dunni katsetes tundsid inimesed, kes kulutasid raha teistele, end õnnelikumana kui need, kes kulutasid endale, ja vabatahtlikud näitavad järjekindlalt paremat enesetunnet (ühe tingimusega: vabatahtlik töö peab olema vaba, mitte sunnitud).
Terve ja ennasthävitava altruismi erinevus
Piir ei kulge mitte andmise hulga, vaid selle allika ja piiride kaudu:
- Allikas: terve andmine voolab küllusest ja soovist; ebaterve süütundest, hirmust jääda armastamata või vajadusest olla vajalik
- Piirid: terve altruist oskab öelda „ei“ ilma end süüdistamata; ohverdaja ei suuda, seepärast ei tähenda tema „jah“ enam midagi
- Vastuvõtmine: terve andja oskab ka võtta; ohverdajale on abi vastuvõtmine peaaegu füüsiliselt ebameeldiv
- Jääk: pärast tervet andmist jääb energiat; pärast ohverdamist väsimus ja vaikne kibestumine, mis ühel päeval plahvatab
Kuidas anda targalt?
Uuringutest tulenevad tõhusa ja rõõmu pakkuva andmise reeglid: andke konkreetselt (nähtav tulemus rõõmustab rohkem kui abstraktne annetus), regulaarselt vähehaaval, mitte harva ja palju (harjumus on tugevam kui impulss), oma tugevuste järgi (tund professionaalset abi kaalub rohkem kui päev juhuslikku tööd) ja piiridega (eelnevalt paika pandud andmise maht kaitseb kurnatuse ja kibestumise eest).
Ja ärge unustage lähimat ringi: statistiliselt kulub kõige rohkem altruismi mitte tänaval, vaid kodus, ja just seal jääb see kõige sagedamini märkamata. Oma kodu altruisti tänamine on samuti heategu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas altruism on kaasasündinud või õpitud?
Mõlemat: aitamisvalmiduse algeid on näha juba imikutel ja isegi mõnel loomal (evolutsioonis tasub koostöö end ära), kuid selle ulatust kujundab tugevalt keskkond: vanemate eeskuju, kogemused, kultuur. Praktiline järeldus vanematele: altruismi ei kasvata loengutega, vaid ainult eeskuju ja aitamisvõimalustega.
Aitan kõiki, kuid tunnen, et mind kasutatakse ära. Mida ma valesti teen?
Tõenäoliselt annate piirideta ja sihtimata: abi, mis voolab automaatselt kõigile, tõmbab ligi ka neid, kes ainult võtavad. Lahendus ei ole vähem headust, vaid rohkem valikulisust: andke teadlikult (kellele, kui palju, millal), õppige ütlema „ei“ ilma süütundeta ja jälgige vastastikkust lähedastes suhetes. Alustage isiklike piiride testist.
Kas andmine teeb tõesti õnnelikumaks või on see lihtsalt ilus teooria?
See on üks paremini kontrollitud positiivse psühholoogia fakte: katsetes tõstavad kulutused teistele tuju rohkem kui kulutused endale ja heateod on õnne suurendavate harjutuste tavaline osa. Tingimusi on kolm: andmine on vaba (mitte kohustus), selle mõju on nähtav ja see ei kurna teie enda jõuvarusid.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Batson C. D. (2011). Altruism in Humans. Oxford University Press.
- Dunn E. W., Aknin L. B., Norton M. I. (2008). Spending money on others promotes happiness. Science, 319(5870).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.