Otsustusstiili test
Teeme iga päev sadu otsuseid ja igaühel meist on oma käekiri: ühed võrdlevad tabeleid, teised usaldavad kõhutunnet, kolmandad helistavad sõbrale, neljandad otsustavad välkkiirelt ja viiendad lükkavad edasi, kuni otsus teeb end ise. Psühholoogias eristatakse viit otsustusstiili: ratsionaalne, intuitiivne, teiste arvamusest sõltuv, vältiv ja spontaanne.
Ükski stiil pole „õige“: igal on olukordi, kus see toimib suurepäraselt, ja olukordi, kus see läheb kalliks maksma. Teie ees on 10 elulist olukorda: valige vastus, mis on kõige lähemal sellele, kuidas te tegelikult käitute, mitte sellele, kuidas „peaks“.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Viis otsustusstiili
Otsustusstiil on harjumuspärane viis, kuidas inimene valikuni jõuab: mitte iga otsuse sisu, vaid korduv käekiri. Uurijad Suzanne Scott ja Reginald Bruce, kelle töödele see test toetub, eristasid viit stiili: ratsionaalset (analüüs ja kriteeriumid), intuitiivset (kõhutunne ja sisetunne), teistest sõltuvat (nõupidamine ja soovitused), vältivat (edasilükkamine) ja spontaanset (kiirus ja impulss).
Enamikul inimestel on valitsev stiil ja üks või kaks abistavat ning stiil võib valdkonniti muutuda: inimene, kes otsustab tööl ainult tabelite abil, võib isiklikus elus olla puhas intuitiivne tüüp. Seepärast tasub testi tulemust lugeda koos tulpade tasakaaluga.
Milline stiil on parim?
Uuringute vastus: mitte ükski ja igaüks. Ratsionaalne stiil annab keskmiselt paremaid suuri otsuseid, kuid kaotab kiirust nõudvates olukordades ja kurnab pisiasjades. Intuitiivne toimib suurepäraselt kogemuse valdkondades ja halvasti väljaspool neid. Spontaanne võidab seal, kus võimalus on lühiajaline. Nõu küsiv on tugev võõra kogemuse kasutamises. Isegi vältival on oma ala: kui olukord on tõesti ebaselge, on ootamine mõnikord objektiivselt parim.
Praktiline järeldus: paindlikkus on tähtsam kui stiil. Kõige kallimaks ei lähe „vale“ stiil, vaid ühe stiili kasutamine igal pool: analüüsida restorani menüüd nagu investeerimisportfelli või valida kodu sama välkkiirelt kui pitsat.
Otsuse suurus: kõige olulisem filter
Kõige kasulikum otsustushügieeni reegel on jagada otsused kahe telje järgi: hind ja tagasipööratavus. Odavad ja tagasipööratavad otsused (kohvik, film, marsruut) väärivad sekundeid ning siin on spontaansus või sisetunne lihtsalt tõhusus. Kallid ja pöördumatud (kodu, laen, karjääripööre) väärivad täielikku analüüsi, ühe öö magamist ja võib-olla ka nõupidamist.
Enamik otsustusvigu tuleneb selle tabeli segiajamisest: pisiasjadele kulutatakse tund analüüsi (ja otsustusväsimus koguneb), suuri samme aga astutakse viieteistkümne minuti vaimustuse ajel.
Kuidas teha paremaid otsuseid?
Mõned võtted toimivad stiilist sõltumata: 10-10-10 küsimus (kuidas hindan seda otsust 10 minuti, 10 kuu ja 10 aasta pärast?) tõmbab välja hetke emotsioonist; sõbra test (mida soovitaksin sõbrale täpselt samas olukorras?) lülitab välja isikliku kallutatuse; ja ette määratud kriteeriumid kaitsevad eesmärgi märkamatu nihkumise eest juba valimise ajal.
Kui soovite oma mõtlemist laiemalt tundma õppida, tulevad kasuks mõtlemisstiili test (kuidas mõistus kõige paremini töötab) ja mõtlemisvigade test (kus see süstemaatiliselt eksib): kolm testi koos annavad üsna täieliku pildi teie otsuste köögist.
Korduma kippuvad küsimused
Minu stiil tööl ja isiklikus elus on erinev. Kumb on päris?
Mõlemad. Otsustusstiil sõltub sageli valdkonnast: seal, kus tunnete end pädevana, lisandub loomulikult intuitsiooni ja kiirust, võõrastes valdkondades aga analüüsi või nõupidamist. Test näitab üldist kalduvust; kui mõtlesite vastates tööle, korrake testi isiklikele otsustele mõeldes ja võrrelge.
Kas edasilükkav stiil on halb?
See on viiest kõige kallim, sest edasi lükatud otsused teevad asjaolud, mitte teie. Kuid selle taga on enamasti mitte nõrkus, vaid eksimise hirm, ja sellest saab jagu: vähendades otsuste panuseid, kasutades tähtaegu ja harjutades väikeste iseseisvate valikutega.
Kas intuitsioon on tõesti usaldusväärne?
Oleneb valdkonnast. Intuitsioon on äratundmine: aju võrdleb olukorda kogunenud kogemusega. Kus kogemust on tuhandeid tunde, toimib see suurepäraselt ja kiiresti. Kus kogemust pole või mängivad rolli statistika ja tõenäosused, eksib see süstemaatiliselt. Reegel on lihtne: sisetunne oma valdkonnas, arvutamine võõras.
Mille poolest erineb see test intuitsiooni testist?
Intuitsiooni test mõõdab üht kanalit: kui arenenud on teie sisetunne ja kui palju te sellele toetute. See test on laiem: see näitab kogu teie otsustamise käekirja, see tähendab, kui palju on selles analüüsi, sisetunnet, teiste arvamust, viivitamist ja kiirust.
Kas minu vastuseid saadetakse kuhugi?
Ei. Tulemus arvutatakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskil.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Scott S. G., Bruce R. A. (1995). Decision-making style: The development and assessment of a new measure. Educational and Psychological Measurement.
- Kahneman D. (2011). Thinking, Fast and Slow. Farrar, Straus and Giroux.
- Klein G. (1998). Sources of Power: How People Make Decisions. MIT Press.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.