Buliimia test
Buliimia (bulimia nervosa) on söömishäire, mille puhul püütakse pärast kontrolli kaotusega liigsöömishooge söödut „heastada“ oksendamise, ravimite, paastumise või kurnava treeninguga. See ring käib tavaliselt salaja ja sellega kaasneb häbi, kehakaal on aga sageli tavaline, mistõttu välimuse järgi buliimiat peaaegu näha ei ole.
Testi 12 küsimust on koostatud DSM-5-TR ja RHK-11 kirjeldatud buliimia tunnuste põhjal. Hinnake, kuidas on olnud viimase 3 kuu jooksul, ja vastake ausalt: test on anonüümne, vastused jäävad ainult teie brauserisse.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on buliimia?
Buliimia (bulimia nervosa) on söömishäire, millele on omased korduvad kontrolli kaotusega liigsöömishood ja nende järel kompenseerimine: oksendamine, lahtistid või vett väljutavad ravimid, paastumine või liigne treenimine. Enesehinnang sõltub väga palju kehakaalust ja kehakujust.
DSM-5-TR järgi räägitakse buliimiast siis, kui hood ja kompenseerimine korduvad keskmiselt vähemalt kord nädalas 3 kuu jooksul ja see ei toimu ainult anoreksia ajal. Kehakaal on tavaliselt normaalne või kõigub vähe, mistõttu haigus jääb sageli kauaks märkamatuks.
Hoiatusmärgid
Buliimiat tuntakse ära käitumise ja kehaliste märkide, mitte figuuri järgi:
- Kadumine vannituppa või tualetti kohe pärast sööki
- Toiduvarud, tühjade pakendite peitmine, söömine üksi
- Paastupäevad või treening „karistuseks“ pärast ülesöömist
- Paistes süljenäärmed (ümaramad põsed), hambaemaili kahjustused, kurguvalu
- Kallused või marrastused sõrmenukkidel
- Meeleolu kõikumised, häbi ja endassetõmbumine
Mille poolest erineb buliimia liigsöömishäirest ja anoreksiast?
Liigsöömishäire puhul on hood sarnased, kuid nende järel puudub regulaarne kompenseerimine (selle kohta on eraldi liigsöömishäire test). Anoreksia puhul muutub kehakaal liiga väikeseks ja peamine käitumine on söömise piiramine; kui kompenseerimine toimub liiga väikese kehakaalu juures, räägivad arstid tavaliselt anoreksiast.
See test küsib põhjalikumalt buliimiale omase ringi kohta. Lühikese üldise söömishäirete riski kontrolli leiate SCOFF-küsimustikul põhinevast söömishäirete testist, tunnete ajel söömist aitab hinnata emotsionaalse söömise test.
Kuidas buliimiat ravitakse?
Kõige paremini uuritud ravi on söömishäiretele kohandatud kognitiiv-käitumisteraapia: taastatakse regulaarne söömine ilma pikkade pausideta, vähendatakse rangeid reegleid, uuritakse, mis hooge vallandab, ja vähendatakse kaalu mõju enesehinnangule. Mõnel juhul määrab arst ka ravimeid. Noorukitel kasutatakse sageli perepõhist ravi.
Abi saamiseks võite alustada perearstist või pöörduda psühhiaatri poole. Samal ajal tasub käia hambaarsti juures ja lasta teha vereanalüüsid. Esimene samm on sageli kõige raskem: murda vaikus ja rääkida sellest inimesele, keda usaldate, või spetsialistile.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab buliimiat kindlaks teha?
Ei. Test näitab, kui selged on buliimiale omased tunnused, kuid diagnoosi paneb arst, kes hindab hoogude ja kompenseerimise sagedust, keha seisundit ja enesetunnet.
Minu kehakaal on tavaline. Kas mul võib siiski olla buliimia?
Jah. Enamikul buliimiat põdevatel inimestel on kehakaal tavaline või kõigub vähe. Haigust määratletakse käitumise ja mõtete, mitte kaalu järgi.
Mille poolest erineb see test söömishäirete testist?
SCOFF-küsimustikul põhinev söömishäirete test on 5 küsimusega üldine riskikontroll. See test on mõeldud just buliimia jaoks ning küsib põhjalikumalt ülesöömise, kompenseerimise, enesehinnangu ja kehaliste tagajärgede kohta.
Kas oksendamine pärast sööki üks või kaks korda on ohtlik?
Isegi harv oksendamine või ravimite kasutamine kaalu kontrollimiseks on riskantne ja kipub korduma. Kui see on teile tuttav, rääkige arstiga, ootamata, kuni see muutub sagedaseks.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, Text Revision (DSM-5-TR).
- Maailma Terviseorganisatsioon. RHK-11 (ICD-11): 6B81 Bulimia Nervosa.
- Treasure J., Duarte T. A., Schmidt U. (2020). Eating disorders. The Lancet, 395, 899-911.
- Castillo M., Weiselberg E. (2017). Bulimia nervosa/purging disorder. Current Problems in Pediatric and Adolescent Health Care, 47, 85-94.
- NICE (2017). Eating disorders: recognition and treatment. NICE guideline NG69.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.