Liigsöömishäire test
Pühade ajal või pärast rasket päeva sööb igaüks mõnikord üle. Liigsöömishäire on midagi muud: see tähendab korduvaid hooge, mille ajal süüakse lühikese ajaga selgelt rohkem kui tavaliselt, tundega, et peatuda ei ole võimalik, ja pärast tulevad häbi ja süütunne. See on kõige sagedasem söömishäire, kuigi sellest räägitakse kõige vähem.
Testi 12 küsimust on koostatud DSM-5-TR ja RHK-11 kirjeldatud liigsöömishäire tunnuste põhjal. Hinnake, kuidas on olnud viimase 3 kuu jooksul. Test on anonüümne: vastused jäävad ainult teie brauserisse.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on liigsöömishäire?
Liigsöömishäire (inglise keeles binge eating disorder, BED) on söömishäire, mille olemus on korduvad liigsöömishood. Hoo ajal süüakse piiratud aja jooksul selgelt rohkem, kui enamik inimesi samades oludes sööks, ja tuntakse kontrolli kaotust: „tean, et ma ei taha, aga ei suuda lõpetada“.
DSM-5-TR järgi räägitakse häirest siis, kui hood korduvad keskmiselt vähemalt kord nädalas 3 kuu jooksul, põhjustavad tugevat kannatust ja neile ei järgne regulaarset kompenseerimist (oksendamist, paastumist, liigset treenimist). Häiret esineb igasuguse kehakaaluga inimestel ja kaal ei ole diagnoosi kriteerium.
Kuidas söömishooge ära tunda?
Lisaks söödud kogusele ja kontrolli kaotusele on hoogudele omased vähemalt mõned järgmistest tunnustest:
- Süüakse palju kiiremini kui tavaliselt
- Süüakse kuni ebamugava täiskõhutundeni
- Suur kogus süüakse ilma füüsilise näljata
- Süüakse üksi, sest koguse pärast on häbi
- Pärast hoogu: vastikus enda vastu, masendus või tugev süütunne
- Salajased rituaalid: toiduvarud, pakendite peitmine, söömine öösel
Mille poolest erineb see emotsionaalsest söömisest ja buliimiast?
Emotsionaalne söömine on väga levinud harjumus süüa tunnete, mitte nälja pärast. See võib olla liigsöömishäire osa, kuid iseenesest ei tähenda see veel kontrolli kaotusega hoogusid. Oma söömisstiili saate kontrollida emotsionaalse söömise testiga.
Buliimia puhul esineb samuti liigsöömishooge, kuid nende järel püütakse regulaarselt söödut „kompenseerida“: kutsutakse esile oksendamine, kasutatakse ravimeid, paastutakse või treenitakse kurnavalt. Kui see on teile tuttav, tehke buliimia test. Söömishäirete riski üldise kontrolli leiate SCOFF-küsimustikul põhinevast söömishäirete testist.
Kuidas liigsöömishäiret ravitakse?
Kõige paremini uuritud ravi on söömishäiretele kohandatud kognitiiv-käitumisteraapia: taastatakse regulaarne söömine ilma pikkade pausideta, vähendatakse keelde, uuritakse, mis hooge vallandab, ning õpitakse teisi viise emotsioonidega toime tulla. Rahvusvahelised ravijuhised (näiteks NICE) soovitavad alustada sellel teraapial põhinevast iseseisvast programmist spetsialisti toel ja kui sellest ei piisa, kasutada grupi- või individuaalteraapiat.
Ravi eesmärk on eelkõige hood peatada, mitte kaalu langetada. Ranged dieedid ja kaalu pärast häbistamine ainult tugevdavad häiret. Abi saamiseks võite alustada perearstist, psühhiaatrist või söömishäiretega töötavast psühholoogist.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab liigsöömishäiret kindlaks teha?
Ei. Test näitab, kui selged on häirele omased tunnused, kuid diagnoosi paneb psühhiaater või kliiniline psühholoog, kes hindab hoogude sagedust, kestust ja teie enesetunnet.
Mille poolest erineb see test söömishäirete testist?
SCOFF-küsimustikul põhinev söömishäirete test on lühike üldine kontroll, mis tunneb paremini ära anoreksiat ja buliimiat. See test on mõeldud just liigsöömishoogude jaoks ning küsib põhjalikumalt kontrolli kaotuse, häbi ja salatsemise kohta.
Kas liigsöömishäire on seotud ülekaaluga?
Mitte alati. Seda esineb igasuguse kehakaaluga inimestel ning kaal ei ole diagnoosi kriteerium ega ravi peamine eesmärk. Hinnatakse käitumist ja kannatust.
Kas range dieet aitab?
Enamasti mitte. Ranged piirangud ja paastumine on üks tugevamaid hoogude vallandajaid: mida rangem dieet, seda suurem tagasilöök. Ravis taastatakse kõigepealt regulaarne ja paindlik söömine.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, Text Revision (DSM-5-TR).
- Maailma Terviseorganisatsioon. RHK-11 (ICD-11): 6B82 Binge eating disorder.
- Giel K. E., Bulik C. M., Fernandez-Aranda F., Hay P. jt (2022). Binge eating disorder. Nature Reviews Disease Primers, 8, 16.
- NICE (2017). Eating disorders: recognition and treatment. NICE guideline NG69.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.