Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

ARFID test

ARFID (vältiv-piirav toidutarbimise häire) on söömishäire, mille puhul ei ole kaalutõusu hirmu: toitu piiratakse selle tekstuuri või lõhna tõttu, hirmust lämbuda või oksendada või seetõttu, et nälga peaaegu ei tunta. Lisateavet selle seisundi kohta leiate lehelt ARFID: kui valiv söömine ei ole lihtsalt kapriis.

Test on mõeldud täiskasvanutele ja vanematele noorukitele (alates 16. eluaastast), kes vastavad enda kohta. Vanematele, kes muretsevad lapse söömise pärast, võivad need küsimused aidata märke ära tunda, kuid lapse puhul on kõige olulisem rääkida lastearstiga. Küsimused on koostatud DSM-5-TR ja RHK-11 kirjeldatud ARFID-i tunnuste põhjal; vastused jäävad ainult teie brauserisse.

Jaga:
13 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on ARFID?

ARFID (inglise keeles avoidant/restrictive food intake disorder, eesti keeles vältiv-piirav toidutarbimise häire) lisati diagnooside klassifikatsioonidesse suhteliselt hiljuti: 2013. aastal DSM-5-sse ja hiljem ka Maailma Terviseorganisatsiooni RHK-11-sse. See kirjeldab inimesi, kes söövad liiga vähe või liiga ühekülgselt, kuid mitte soovist kaalust alla võtta.

Piiramisel võib olla kolm peamist põhjust, mis sageli kattuvad: tundlikkus toidu omaduste suhtes (tekstuur, lõhn, värv), hirm söömise ebameeldivate tagajärgede ees (lämbumine, oksendamine, kõhuvalu) ning vähene huvi toidu vastu või nõrk näljatunne. ARFID-i esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel, keda on sageli kogu elu peetud lihtsalt „väga valivaks“.

Peamised tunnused

ARFID-ist räägitakse siis, kui piiratud söömisel on vähemalt üks tõsine tagajärg ja seda ei seleta muud põhjused:

  • Märgatav kaalulangus või lastel kasvu aeglustumine
  • Oluliste toitainete puudus, mis on analüüsidega kindlaks tehtud
  • Sõltuvus toitejookidest või toidulisanditest, et piisavalt toitu saada
  • Tugevalt häiritud igapäevaelu: välditakse ühiseid söögikordi, reise, külaskäike, tööüritusi
  • Piiramist ei seleta toidupuudus, kultuurilised või religioossed tavad ega muu haigus

Mille poolest erineb ARFID valivusest ja anoreksiast?

Tavalisest valivusest eristavad ARFID-i ulatus ja tagajärjed. Valiv inimene ei pruugi paljusid toite armastada, kuid sööb piisavalt ja tema elu ei ahene selle tõttu. ARFID-i puhul on söödavate toitude nimekiri väga lühike ning uus toit tekitab tugevat vastumeelsust või hirmu.

Anoreksiast eristab ARFID-i motiiv: puuduvad kaalutõusu hirm ja moonutatud kehataju. Seetõttu jääb ARFID mõnikord kaua ära tundmata, sest inimene ei vasta tavapärasele söömishäire kuvandile. ARFID-i esineb sagedamini autismispektri joontega, suure sensoorse tundlikkuse või ärevushäiretega inimestel, kuid ka ilma nendeta.

Kuidas ARFID-i ravitakse ja kuhu pöörduda?

Ravi algab tavaliselt kehalise seisundi hindamisest: arst kontrollib kaalu, vereanalüüse ja toitainete puudust. Seejärel kasutatakse ARFID-ile kohandatud kognitiiv-käitumisteraapiat: uuele toidule lähenetakse väikeste ja turvaliste sammudega ning lämbumis- või oksendamishirmu vähendatakse järk-järgult. Laste ravis osalevad aktiivselt vanemad.

Abi saamiseks võite pöörduda perearsti või psühhiaatri poole. Kui tunnete end väga halvasti või teil on enesetapumõtteid, saate tasuta emotsionaalset tuge: emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee), Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (ööpäev läbi), lastele ja noortele Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi). Vahetu ohu korral helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test saab ARFID-i diagnoosida?

Ei. Test aitab märke ära tunda, diagnoosi paneb aga arst, kes hindab toitumist, kaalu, analüüse ja söömise ajalugu. Teadusuuringutes kasutatakse ARFID-i hindamiseks spetsiaalseid kliinilisi intervjuusid ja küsimustikke (näiteks PARDI või NIAS), mida rakendavad spetsialistid.

Kas võin testi täita oma lapse eest?

Test on loodud täiskasvanutele ja vanematele noorukitele, kes vastavad enda kohta. Vanemad võivad küsimused läbi lugeda ja märgata lapse käitumises sarnaseid märke, kuid lapse puhul ei ole punktisumma täpne. Kui laps sööb ainult väheseid toite, kaal langeb või kasv aeglustub, pöörduge lastearsti poole.

Minu kaal on normaalne. Kas mul võib siiski olla ARFID?

Jah. Mõned ARFID-iga inimesed hoiavad tavalist kaalu, kuid söövad väga ühekülgselt, mistõttu neil jääb puudu vitamiinidest või mineraalainetest, või söömine piirab tugevalt nende elu. ARFID-i ei määratle kaal, vaid piiramise tagajärjed.

Kas ARFID möödub iseenesest?

Enamasti mitte. Laste tavaline valivus leevendub vanusega, ARFID aga kipub ilma abita püsima ja söödavate toitude ring võib isegi aheneda. Hea uudis on see, et järkjärguline ja kannatlik ravi aitab ka täiskasvanuid.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?