Töönarkomaania test
Töönarkomaania on ainus sõltuvus, mille eest ühiskond kiidab. Kuid vahe terve töökuse ja töösõltuvuse vahel on põhimõtteline: töökas inimene töötab palju, sest ta tahab ja näeb selles mõtet, töönarkomaan aga töötab, sest teisiti ta ei suuda: puhkus tekitab süütunnet ja ärevust, enesehinnang sõltub tehtud tööst ning lubadused „tempot maha võtta“ ei pea täpselt nagu hasartmänguri lubadused enam mitte mängida.
Test koosneb 12 meie enda koostatud küsimusest. Need tuginevad samadele sõltuvuse tunnustele, millele rajaneb Bergeni töösõltuvuse skaala, kuid ei ole selle skaala tõlge, mistõttu ei saa tulemust selle skaala punktidega võrrelda. Mõõdetakse klassikalisi sõltuvuse tunnuseid (kontrolli kaotus, taluvus, meeleolu reguleerimine tööga, konfliktid ja kahju), ainult et nende objekt on töö.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Töönarkomaania kui sõltuvus
Mõiste „töönarkomaania“ sündis poolnaljana, kuid tänapäeva uuringud võtavad seda tõsiselt: Bergeni ülikooli teadlased (Andreassen ja kolleegid) tegid ettepaneku hinnata probleemset töötamist klassikaliste sõltuvuse komponentide järgi. Neid on seitse: töö tähtsus varjutab kõik muu, tööga reguleeritakse meeleolu, kasvab taluvus (vaja on üha rohkem), ilma tööta tekib võõrutus (ärevus, ärrituvus), korduvad konfliktid ümbritsevatega töö pärast, tagasilangused pärast vähendamiskatseid ning kahju tervisele või suhetele. Selle testi küsimused, meie enda sõnastatud, hõlmavad neid valdkondi.
Norras selle skaalaga tehtud uuringus leiti selge töönarkomaania umbes 8 protsendil töötajatest (teistes riikides on tulemused erinevad) ja vastupidiselt stereotüübile ei ole need ainult juhid: töönarkomaania õitseb kõikjal, kus kohtuvad kõrged nõudmised, ebaselged piirid ja tulemustega seotud enesehinnang.
Töökus, pühendumine ja sõltuvus: kolm erinevat asja
Tundide arv on töönarkomaania kõige kehvem mõõdik, sest palju võib töötada kolmes erinevas režiimis. Töökus on valik: inimene töötab palju, kui vaja, ja puhkab rahulikult, kui võimalik. Pühendumine (ingl work engagement) on armastus: töö haarab kaasa, annab energiat ja mõtet ning puhkus on ikkagi meeldiv. Sõltuvus on sund: töötatakse mitte sellepärast, et tahaks, vaid sellepärast, et töötamata olla on talumatu, ja töö ei anna energiat, vaid imeb seda.
Uuringud näitavad, et pühendunud töötajad ja töönarkomaanid võivad töötada sama palju tunde, kuid nende tervisenäitajad erinevad dramaatiliselt: esimesed õitsevad, teised liiguvad kurnatuse, südame-veresoonkonna haiguste riski ja depressiooni poole. Eristavad küsimused on lihtsad: kas suudate peatuda ilma ärevuseta? Kas puhkus on teile meeldiv või tühi? Kas töötate „millegi poole“ (eesmärgi) või „millegi eest“ (ärevuse, süütunde, tühjuse)? Just vastuseid neile mõõdabki see test.
Kust töönarkomaania kasvab?
Kõige sagedasem juur on tingimuslik enesehinnang: sügavalt õpitud võrrand „olen nii palju väärt, kui palju saavutan“. Sageli pärineb see lapsepõlvest, kus armastus ja tähelepanu tulid tulemuste eest, ning täiskasvanuna muudab see iga puhkusetunni väärtuse kaotuseks. Selle kõrval töötavad perfektsionism (kunagi ei ole piisavalt hea, seega ei tohi kunagi peatuda) ja ärevus, mille jaoks on töö kõige tõhusam legaalne rahusti: kuni töötad, ei mõtle. Kui tunnete need mehhanismid ära, tasub vaadata perfektsionismi ja enesehinnangu teste.
Oma osa on ka keskkonnal: kultuur, kus hõivatus on staatuse märk, piirideta töö (kaugtöö kaotas ka füüsilised piirid), juhid, kes vastavad kirjadele südaööl ja ootavad sama ka teistelt. Seetõttu on aus öelda: töönarkomaania on nii isiklik kui ka süsteemne probleem ja mõnikord ei ole kõige tähtsam samm teraapia, vaid töökoha või rolli vahetus. Kas teie töökoht on terve, võib vaadata ka kõrvalt: läbipõlemise ulatust mõõdab läbipõlemise test.
Kuidas välja tulla: toimivad suunad
Esimene suund on piirid kui struktuur, mitte kui kavatsused: kindel tööpäeva lõpp koos rituaaliga (nimekiri homseks, suletud arvuti, kodust või kabinetist väljaminek), telefon ilma tööpostita pärast teatud kellaaega, üks täiesti vaba päev nädalas. Töönarkomaanile tekitavad piirid alguses ärevust ja see on normaalne: ärevus on võõrutus ja see möödub mõne nädalaga, kui piirid peavad. Teine suund: puhkamise treenimine. Lihtsam on alustada aktiivsest puhkusest (sport, matkad, kohtumised), sest tühi rahu on alguses talumatu; oskus lihtsalt olla tuleb hiljem.
Kolmas ja kõige sügavam suund: enesehinnangu ümberriputamine tulemustelt iseendale. See on teraapiatöö (kognitiiv-käitumuslik teraapia annab siin häid tulemusi), kuid seda saab alustada ka iseseisvalt: märgata puhates süütunde häält ja teadlikult mitte sellele alluda, hinnata päevi mitte ainult tehtud töö järgi, kasvatada identiteedi osi väljaspool tööd (suhted, hobid, keha). Abiks on ka elu tasakaalu test: see näitab, millised teie eluvaldkonnad nälgivad, samal ajal kui töö pidutseb.
Korduma kippuvad küsimused
Töötan palju, kuid töö meeldib mulle. Kas ma olen töönarkomaan?
Mitte tingimata: palju töötamine armastusest töö vastu (pühendumine) ja sisemise sunni tõttu (sõltuvus) on erinevad asjad. Test eristab neid kolme märgi järgi: kas suudate peatuda ilma ärevuseta, kas puhkus on meeldiv ja kas töö annab energiat, mitte ainult ei võta seda. Kui kõik kolm vastust on soodsad, olete tõenäoliselt pühendunud, mitte sõltuvuses.
Mille poolest erineb töönarkomaania läbipõlemisest?
Töönarkomaania on käitumismuster (liigne, sundlik töötamine), läbipõlemine aga selle sage tagajärg (kurnatuse seisund). Läbi võib põleda ka ilma töönarkomaaniata (halva töökoha tõttu) ja töönarkomaan võib kaua ilma läbipõlemiseta edasi minna, kuni ressursid otsa saavad. Kui punktisumma on kõrge, on kasu mõlemast testist: need näitavad eri asju.
Kas töönarkomaaniast saab loobuda nagu suitsetamisest, kui töö on ikkagi vajalik?
Hea võrdlus ei ole siin suitsetamine, vaid söömishäired: tööst, nagu ka toidust, ei saa loobuda, seega ei ole eesmärk täielik loobumine, vaid terve suhe. Praktikas tähendab see piire (millal töötan, millal mitte), puhkamise treenimist ja juurtega tegelemist (enesehinnang, ärevus, perfektsionism), enamasti psühholoogi abiga.
Minu partner on töönarkomaan. Kuidas teda aidata?
Süüdistused („töö on sulle tähtsam kui meie“) tekitavad enamasti kaitsereaktsiooni, sest töönarkomaanile on töö ka enesehinnangu allikas. Paremini toimivad konkreetsus ja soojus: öelge, millest teil puudu on („tahan sinuga õhtut ilma telefonita“), pakkuge konkreetseid kokkuleppeid, mitte abstraktset „tööta vähem“, ja toetage spetsialisti juurde minekut, kui muster on sügav. Ja hoidke oma elu: ootamine, et teine muutuks, ei tohiks olla teie peamine tegevus.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Andreassen C. S. jt (2012). Development of a work addiction scale. Scandinavian Journal of Psychology, 53(3).
- Clark M. A. jt (2016). All work and no play? A meta-analytic examination of the correlates and outcomes of workaholism. Journal of Management, 42(7).
- Schaufeli W. B., Taris T. W., van Rhenen W. (2008). Workaholism, burnout, and work engagement: Three of a kind or three different kinds of employee well-being? Applied Psychology, 57(2).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.