Sotsiaalmeediasõltuvuse test
Sotsiaalmeedia on loodud nii, et seda oleks raske käest panna: lõputu voog, ootamatud tasud, teiste elude vaateaken ja hirm millestki ilma jääda hoiavad tähelepanu paremini kui ükski kasiino. Enamikule läheb see maksma ainult aega, kuid osal inimestel muutub kasutus sõltuvuse sarnaseks: sotsiaalmeedia hõivab mõtteid, reguleerib meeleolu ja katsed seda vähendada luhtuvad üksteise järel.
Kaksteist küsimust koostasime ise. Need hõlmavad samu kuut sõltuvuse valdkonda, mida kirjeldab Bergeni sotsiaalmeediasõltuvuse skaala (BSMAS), alates pealetükkivatest mõtetest kuni võõrutusnähtude ja konfliktideni teiste eluvaldkondadega, kuid need ei ole BSMAS-i küsimused, mistõttu ei saa teie tulemust ametliku skaala punktidega võrrelda. Vastake, mõeldes kõigile oma sotsiaalmeediakanalitele koos.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Kas sotsiaalmeediasõltuvus on päris?
Ametlikes diagnooside loeteludes „sotsiaalmeediasõltuvust“ ei ole, kuid teadlased on seda nähtust uurinud juba üle kümne aasta. Norra Bergeni ülikooli teadlased, kes lõid BSMAS-skaala (selle testi küsimused on meie enda koostatud, kuid hõlmavad samu valdkondi), näitasid, et osa inimeste suhe sotsiaalmeediaga vastab kõigile kuuele klassikalisele sõltuvuse komponendile: esiletõus (sotsiaalmeedia hõivab mõtteid), meeleolu reguleerimine (seda kasutatakse tunnete muutmiseks), taluvus (vaja on üha rohkem), võõrutus (ilma selleta on rahutu), konflikt (kannatavad teised valdkonnad) ja tagasilangus (vähendamiskatsed luhtuvad).
Mehhanism on sama mis hasartmängudes: muutuv tasu. Iga värskendus on loterii (võib-olla on midagi huvitavat, võib-olla mitte midagi) ja just ettearvamatu tasu treenib aju dopamiinisüsteemi kõige tugevamalt. Lisage lõputu voog (puudub loomulik „lõpu“ signaal), sotsiaalne kinnitus (meeldimised on otsene sotsiaalse tasu nupp) ja algoritmid, mis õpivad tundma just teie nõrkusi, ning saate toote, mille vastu tavaline tahtejõud on ebavõrdses võitluses.
FOMO: hirm, mis ei lase telefoni käest panna
FOMO (ingl fear of missing out, hirm millestki ilma jääda) on tunne, et teised elavad praegu läbi midagi olulist ja huvitavat ilma sinuta ning kui sa sisse ei logi, jääd kõrvale. FOMO skaala loonud teadlased (Przybylski ja kolleegid) näitasid, et just see tunne on üks probleemse sotsiaalmeedia kasutuse tugevamaid mootoreid: mida suurem FOMO, seda sagedasem kontrollimine, ja mida sagedasem kontrollimine, seda rohkem näed, millest „ilma jääd“, ning ring sulgub.
FOMO paradoks seisneb selles, et see ei mõõda tegelikkust, vaid vaateakent: sotsiaalmeedias näitavad inimesed oma elu parima 5 protsendi hetki ja vaataja võrdleb neid oma tervikliku argieluga. Vastumürk ei ole rohkem infot, vaid teadlik JOMO (ingl joy of missing out, rõõm millestki ilma jääda): arusaam, et 99 protsendist voost ilma jäämine ei ole kaotus, vaid tavaline elu. Praktikas nõrgeneb FOMO, kui kasvab kaasatus oma päris ellu: mida rohkem on mõtet siin, seda vähem on oluline, mis toimub seal.
Mida teeb sotsiaalmeedia enesetundega?
Uuringute koondpilt on nüansirikas: probleem ei ole kasutamine ise, vaid selle viis ja hulk. Vahe teevad kolm asja:
- Passiivne versus aktiivne: teiste elude lõputu kerimine on järjekindlalt seotud halvema tuju ja kadedusega, aktiivne suhtlus (sõnumid, vestlused tuttavatega) aga parema tujuga
- Võrdlemine: mida rohkem end vaateakna elude ja kehadega võrdled, seda halvem enesehinnangule; eriti tundlikud on noorukid
- Une hind: õhtune ja öine kasutamine röövib und ning unepuudus omakorda suurendab ärevust ja ärrituvust, mida leevendatakse jälle kerimisega
Kuidas kontroll tagasi saada: keskkond tahtejõu asemel
Kõige tõhusam strateegia ei ole võitlus iseendaga, vaid takistuste kujundamine: impulss sotsiaalmeedia avada elab mõne sekundi, seega tapab iga lisasamm selle. Praktikas: lülitada välja kõik mittevajalikud teavitused, viia äpid avaekraanilt ära (või kustutada ja kasutada brauseris), värvitu ekraanirežiim, telefon töö ja une ajal teises toas. Ja vastupidi: see, millega soovite kerimise asemel tegeleda (raamat, pill, tossud), peab olema käeulatuses.
Teine suund on vajaduse asendamine: kerimine teenib alati midagi, olgu see igavus, ärevus, üksildus või edasilükkamine. Pange nädala jooksul tähele, millal käsi telefoni järele sirutub, ja näete oma tegelikku vajadust; siis saab seda otse rahuldada. Kui peamine konks on tähelepanu hajumine, vaadake keskendumisvõime testi, ja kui telefon on üldse käe külge kleepunud, telefonisõltuvuse testi. Laiemalt kogu internetikasutuse harjumustest räägib internetisõltuvuse test.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb see test telefoni- ja internetisõltuvuse testidest?
Need mõõdavad eri kihte: telefonitest mõõdab suhet seadmega endaga (nomofoobia, kontrollimisharjumused), internetitest hõlmab kogu kasutust (sirvimine, mängud, videod) ja see test keskendub just sotsiaalmeediale, mille mootorid on omased: voog, võrdlemine, FOMO, meeldimised. Kui probleem on selge, on tõenäoliselt kõrged kõik kolm tulemust, kuid see test näitab, kas just sotsiaalmeedia on keskpunkt.
Kui palju aega sotsiaalmeedias on „liiga palju“?
Üldist arvu ei ole: probleemi määravad mitte tunnid, vaid kontroll ja hind. Kaks tundi sihipärast kasutust võib olla terve, samas kui pool tundi sundlikku öist kerimist on kahjulik. Siiski tõmmatakse uuringutes piir, millest alates enesetundeprobleemid järjekindlalt sagenevad (eriti noorukitel), sageli umbes 3 tunni juurde päevas.
Kas digipaast toimib?
Taaskäivitusena küll: nädal või kuu ilma sotsiaalmeediata taastab une ja tähelepanu ning näitab, kui palju aega teil tegelikult on. Ühekordse imena mitte: kui pärast paastu naasete samasse keskkonda (kõik teavitused sees, äpid avaekraanil, vajadused samad), tuleb harjumus nädalatega tagasi. Toimib paast pluss keskkonna ümberkorraldamine pluss vastus küsimusele, millist vajadust kerimine teie jaoks täitis.
Muretsen lapse või nooruki sotsiaalmeedia kasutamise pärast. Millest alustada?
Alustage vestlusest ilma moraalilugemiseta: mida laps seal teeb, mis talle meeldib, mis ärritab. Keelud ilma suhteta toimivad lühikest aega ja õpetavad varjama. Tõhusam on: ühised reeglid kogu perele (söögiajad ja öö ekraanideta, telefonid laadivad köögis), teie enda eeskuju ja tähelepanu põhjustele, sest nooruk, kes peitub sotsiaalmeediasse üksilduse või ärevuse eest, vajab kõigepealt abi just selles. Kui näete selgeid meeleolumuutusi, pakkuge talle noorte enesetunde testi.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Andreassen C. S. jt (2016). The relationship between addictive use of social media and video games and symptoms of psychiatric disorders. Psychology of Addictive Behaviors, 30(2).
- Przybylski A. K., Murayama K., DeHaan C. R., Gladwell V. (2013). Motivational, emotional, and behavioral correlates of fear of missing out. Computers in Human Behavior, 29(4).
- Verduyn P. jt (2017). Do social network sites enhance or undermine subjective well-being? A critical review. Social Issues and Policy Review, 11(1).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.