Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kuidas ärevusspiraali peatada, kui mõtted ei jää seisma

Ärevusspiraal näeb välja nii: üks murelik mõte („aga mis siis, kui…“) käivitab teise, see kolmanda, ja peagi keerleb peas katastroofide ahel, keha on aga pinges, nagu oleks oht päris. Oluline on mõista üht asja: mõtete keerutamine tundub probleemide lahendamisena, kuid ei ole seda. See tekitab ainult kannatust, andmata vastuseid. Seepärast ei ole eesmärk „lahendust välja mõelda“, vaid spiraalist endast välja tulla.

Allpool on kirjas, kuidas seda teha, kui mõtted on juba hoo sisse saanud.

  1. Märgake ja nimetage

    Esimene samm on ära tunda, mis toimub: „Aha, ma keerutan jälle ärevusspiraali.“ Juba see, et märkate mõtteid mõtetena (mitte tõena tegelikkuse kohta), loob distantsi. Võite isegi endale öelda: „See räägib ärevus, mitte faktid.“

  2. Tulge tagasi kehasse ja praegusesse hetke

    Ärevus elab tulevikus („aga mis siis, kui homme…“). Tooge tähelepanu meelte kaudu olevikku: tunnetage jalgu põrandal, hingamist, ümbritsevaid helisid. Harjutus 5-4-3-2-1 (5 asja, mida näete, 4, mida kuulete, 3, mida tunnete, ja nii edasi) katkestab mõttevoolu tõhusalt. Pikk väljahingamine rahustab samal ajal keha.

  3. Eristage lahendatav mure lahendamatust

    Küsige: „Kas ma saan praegu selle heaks midagi teha?“ Kui jah, kirjutage üles üks konkreetne tegevus ja tehke see (või planeerige selleks aeg). Kui ei (ja enamik muremõtteid on asjade kohta, mida me ei kontrolli), ei muuda mõtete keerutamine midagi, vaid ainult piinab. Tunnistage: „See ei ole praegu minu kätes“, ja laske mõttel mööduda.

  4. Andke ärevusele eraldi aeg

    Paradoksaalne, kuid tõhus võte: määrake „muretsemise aeg“, näiteks 15 minutit kindlal kellaajal. Kui muremõte tuleb muul ajal, öelge endale: „Mõtlen sellele muretsemise ajal.“ Nii ei vala ärevus end üle kogu päeva laiali, vaid koondub ühte aknasse, ja sageli kaotab mure selleks ajaks oma tähtsuse.

  5. Muutke füüsiliselt tegevust

    Paigal istudes on spiraalist raske välja tulla. Tõuske püsti, minge teise tuppa, tehke midagi kätega (nõudepesu, koristamine, jalutuskäik). Füüsiline tegevus ja keskkonna muutus katkestavad mõtteringi paremini kui katse samas olukorras „mõtlemist lõpetada“.

  6. Ärge võidelge mõtetega

    Katse murelikku mõtet „eemale tõrjuda“ teeb selle ainult tugevamaks (proovige mitte mõelda valgele karule). Võitlemise asemel laske mõtetel olla, kuid ärge klammerduge nende külge: kujutlege neid mööda hõljuvate pilvedena või jõel ujuvate lehtedena. Mõte tuli ja mõte läheb, kui te seda tähelepanuga ei toida.

Mida vältida

  • Ärge püüdke mõtete keerutamisega „lahendust välja mõelda“: enamikul muremõtetel lahendust ei ole, need ainult piinavad.
  • Ärge otsige internetist lõputut rahustust (sümptomite guugeldamine suurendab ärevust).
  • Ärge võidelge mõtetega jõuga: eemale tõrjumine teeb need tugevamaks. Laske neil mööduda.
  • Ärge vältige kõike, mis ärevust tekitab: vältimine toob ajutist kergendust, kuid kasvatab ärevust aja jooksul.

Millal abi otsida

Kui ärevus ja mõtete keerutamine on peaaegu pidevad (enamikul päevadel mitme nädala jooksul), kui neid on raske ohjata ja kui need segavad und, tööd või suhteid, võivad need olla generaliseerunud ärevushäire tunnused. Seda saab hästi ravida, enamasti kognitiiv-käitumisteraapiaga, vahel koos ravimitega. Pöörduge perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole.

Olukorda aitab hinnata ärevuse test. Kui ärevusega kaasneb ka masendus, tasub teha ka depressiooni test, sest need käivad sageli käsikäes.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb mõtete keerutamine päris probleemide lahendamisest?

Probleemide lahendamine viib konkreetse tegevuseni ja lõpeb: kaalute võimalusi, teete otsuse, tegutsete. Mõtete keerutamine käib ringiratast, kordab samu „aga mis siis, kui“ küsimusi, ei anna vastust ega lõpe, vaid suurendab ainult kannatust ja kehapinget. Lihtne kontroll: kui pärast mõtlemist on teil selgem ja teate, mida teha, oli see lahendamine; kui tunnete end ainult halvemini ja veel sügavamale imetuna, oli see mõtete keerutamine, ja sellest on parem välja tulla kui seda jätkata.

Kas „muretsemise aja“ võte tõesti toimib?

Jah, see on üks uuringutes kontrollitud kognitiiv-käitumisteraapia võtteid. Mõte on selles, et selle asemel, et ärevust üldse keelata (mis ei toimi), antakse sellele piiratud ja selge aeg. Kui muremõte tuleb muul ajal, „lükkate selle edasi“ muretsemise ajani. See annab kaks asja: ärevus ei vala end üle kogu päeva ja paljud mured kaotavad määratud ajaks tähtsuse. Vaja on harjutamist, kuid paljusid aitab see märgatavalt.

Allikad

  • Borkovec T. D. jt (1983). Stimulus control applications to the treatment of worry. Behaviour Research and Therapy, 21(3).
  • Ehring T., Watkins E. R. (2008). Repetitive negative thinking as a transdiagnostic process. International Journal of Cognitive Therapy.

Teised nõuanded

Seotud häirete kirjeldused

Seotud artiklid