Kognitiivse refleksiooni test
Mõned ülesanded tunduvad nii lihtsad, et vastus tuleb silmapilkselt. Häda on selles, et just selline vastus on sageli vale. Kognitiivne refleksioon on oskus sellisel hetkel peatuda, oma esimeses mõttes kahelda ja seda kontrollida. Seda oskust hakkas 2005. aastal kolme lühikese ülesandega mõõtma majandusteadlane Shane Frederick ja tema testist, mida inglise keeles nimetatakse CRT-ks (Cognitive Reflection Test), sai üks otsustusuuringutes enim kasutatavaid teste.
Selles testis on 10 meie enda koostatud seda tüüpi ülesannet. Igaühes on üks õige vastus ja üks ahvatlev, mida pakub kiire intuitsioon. Matemaatikat on vaja ainult kõige lihtsamal tasemel, tähtsam on mitte kiirustada. Vastused koos selgitustega leiate testi alt.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on kognitiivne refleksioon?
Psühholoog Daniel Kahneman kirjeldab inimese mõtlemist kahe süsteemi koostööna. Esimene süsteem töötab kiiresti, automaatselt ja vaevata: see tunneb ära nägusid, loeb silte ja pakub vastuseid silmapilkselt. Teine süsteem on aeglane ja nõuab pingutust: see arvutab, kontrollib, võrdleb. Enamasti võtab teine süsteem lihtsalt vastu selle, mida esimene pakub. Kognitiivne refleksioon on kalduvus lülitada teine süsteem sisse siis, kui seda on vaja.
Shane Frederick pakkus 2005. aastal välja, et seda kalduvust saab mõõta kolme ülesandega. Neist kuulsaim on kurika ja palli ülesanne: kurikas ja pall maksavad kokku 1,10 dollarit, kurikas on pallist 1 dollari võrra kallim, kui palju maksab pall? Peaaegu kõigile tuleb esimesena pähe „10 senti“, kuigi õige vastus on 5 senti. Fredericki andmetel eksisid isegi USA mainekate ülikoolide üliõpilased sageli vähemalt ühes kolmest ülesandest. Oluline ei ole see, kas inimene oskab võrrandit lahendada, vaid see, kas ta märkab, et seda on vaja lahendada.
Mida selline test näitab ja mida mitte
Uuringud näitavad, et inimesed, kes lahendavad selliseid ülesandeid paremini, alluvad harvem mõnele tüüpilisele mõtlemiskaldele. Maggie Toplak, Richard West ja Keith Stanovich leidsid 2011. aastal, et CRT tulemus ennustas edukust mõtlemiskallete ülesannetes ka siis, kui arvesse võeti intelligentsust ja muid võimeid. Teisalt sõltub test märkimisväärselt ka oskusest arvudega töötada, seega ei ole see intuitsiooni „puhas“ mõõdik.
On veel üks oluline piir: tuttavlikkus. Stefan Stiegeri ja Ulf-Dietrich Reipsi 2016. aasta uuringus, milles osales üle 2000 inimese, oli 44% juba neid või sarnaseid ülesandeid näinud ning nende tulemused olid keskmiselt paremad. Samas näitasid Michał Białek ja Gordon Pennycook 2018. aastal, et ka korduval lahendamisel säilib testi seos teiste mõtlemisnäitajatega. Teisisõnu võib varasem kogemus punktisummat tõsta, kuid test ei kaota oma mõtet. Just seetõttu kasutame selles testis oma ülesandeid, kuigi mõnda nende tüüpi (näiteks palgi saagimine või tigu) võib olla nähtud nuputamisraamatutes.
Mille poolest erineb see test meie teistest mõtlemistestidest?
Loogilise mõtlemise test kontrollib, kas märkate seaduspärasusi ja oskate järeldusi teha: jadad, süllogismid, analoogiad. Kriitilise mõtlemise test kontrollib, kas tunnete ära argumentatsioonivead ja manipulatsioonid. See test on kitsam: igas ülesandes on lõks ja kõige olulisem ei ole teadmised, vaid see, kas peatute enne esimese vastuse valimist.
Mõtlemisvigade test räägib aga hoopis teisest valdkonnast: emotsioonidest mõjutatud mõtetest enda ja teiste kohta, nagu „kõik või mitte midagi“ või katastroofimõtlemine. Nendest kirjutame lähemalt artiklis 10 mõtlemisviga.
Vastused ja selgitused
Lahendage esmalt test ja kontrollige seejärel, kus lõks peitus:
- Palk: 9 minutit. 2 osaks on vaja üht lõiget (3 min), 4 osaks aga kolme lõiget, seega 3 × 3 = 9 min. Intuitsioon pakub 6, sest osi tuli kaks korda rohkem, kuid lõikeid tuli kolm korda rohkem.
- Sokid: 3. Värve on ainult kaks, seega on kolmest sokist vähemalt kaks kindlasti sama värvi. Vastus 11 sobiks, kui oleks vaja vähemalt üht kindlat värvi sokki, kahe kindlat värvi soki jaoks läheks aga vaja koguni 12.
- Jalgrattur: 15 km/h. Tõus kestab 1 tunni, laskumine 20 minutit, seega 20 km 80 minutiga. Aeglasel lõigul kulub rohkem aega, mistõttu on keskmine väiksem kui 20.
- Münt: täpselt 50%. Münt ei mäleta varasemaid viskeid. Tunnet, et „nüüd peab ju kiri tulema“, nimetatakse mänguri eksituseks.
- Rong: 2 minutit. Vedur peab läbima tunneli pikkuse ja lisaks kogu rongi pikkuse, kokku 2 km, ning 60 km/h on 1 km minutis.
- Allahindlused: 44%. Teine allahindlus arvutatakse väiksemast hinnast: 0,7 × 0,8 = 0,56, seega maksate 56% esialgsest hinnast.
- Tigu: 8. päeval. Iga ööpäevaga tõuseb ta 1 m, seega on ta 7 ööpäeva pärast 7 m kõrgusel ja 8. päeval ronib 3 m ning jõuab servani, enne kui öösel alla libiseb.
- Ravim: 1 inimene 1000-st. Risk väheneb „poole võrra“ (suhteliselt), kuid absoluutarvudes ainult 2-lt 1-le tuhande kohta.
- Kurgid: 50 kg. Kuivaine (1 kg) ei muutu. Kui vesi moodustab 98%, on see 1 kg 2% kogumassist, seega on kogumass 50 kg.
- Klaasid: täpselt sama palju. Mõlemas klaasis on lõpuks 100 ml, seega kui palju mahla mahlaklaasist puudu on, täpselt sama palju vett peab olema selle asemel.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on CRT test?
CRT (ingl Cognitive Reflection Test) on Shane Fredericki 2005. aastal loodud lühike test kolmest ülesandest, milles intuitiivne vastus on vale. Hiljem lõid uurijad uute ülesannetega pikemaid versioone, sest algsed said väga tuntuks. See test koosneb meie endi koostatud seda tüüpi ülesannetest.
Kas madal tulemus tähendab, et olen vähem tark?
Ei. Test näitab, kui sageli te seekord peatusite, et oma esimest mõtet kontrollida. See sõltub nii kiirustamisest, väsimusest, sellest, kas olete sarnaseid ülesandeid näinud, kui ka sellest, kui kindlalt end arvudega tunnete. Pealegi töötab intuitsioon paljudes igapäevastes olukordades suurepäraselt, see eksib just sellistes arvude ja tõenäosustega ülesannetes.
Kas intuitsioon on halb?
Ei. Kiire mõtlemine võimaldab meil toime tulla: ilma selleta võtaks iga igapäevane otsus terve igaviku. Kogenud spetsialistide intuitsioon on oma valdkonnas sageli väga täpne. Probleem tekib ainult siis, kui intuitsioon pakub vastuse seal, kus on vaja arvutada, ja me seda ei kontrolli.
Miks on teisel korral tulemus parem?
Sest te juba teate, et ülesannetes on lõksud. Uuringud näitavad, et inimesed, kes on selliseid ülesandeid varem näinud, saavad rohkem punkte. Seepärast on kõige usaldusväärsem esimese katse tulemus.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ja vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Frederick S. (2005). Cognitive reflection and decision making. Journal of Economic Perspectives, 19(4), 25-42.
- Kahneman D. (2011). Thinking, Fast and Slow. Farrar, Straus and Giroux.
- Toplak M. E., West R. F., Stanovich K. E. (2011). The Cognitive Reflection Test as a predictor of performance on heuristics-and-biases tasks. Memory & Cognition, 39(7), 1275-1289.
- Stieger S., Reips U.-D. (2016). A limitation of the Cognitive Reflection Test: familiarity. PeerJ, 4, e2395.
- Białek M., Pennycook G. (2018). The cognitive reflection test is robust to multiple exposures. Behavior Research Methods, 50(5), 1953-1959.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.