Reaktsiooniaja test
Reaktsiooniaeg on aeg hetkest, mil näete signaali, kuni hetkeni, mil sellele liigutusega vastate. Selles testis on signaal lihtne: väli muutub punasest roheliseks ja teie ülesanne on sellele võimalikult kiiresti klõpsata või vajutada tühikuklahvi.
Teete 7 katset. Ooteaeg on iga kord juhuslik, nii et õiget hetke ära arvata ei õnnestu: liiga vara vajutades katset ei arvestata ja see tehakse uuesti. Tulemus on teie katsete mediaan, sest see sõltub vähem ühest juhuslikult aeglasest või kiirest vajutusest.
Valmistuge ülesandeks
See ei ole küsimustik, vaid lühike ülesanne, kus loeb ka kiirus. Tehke seda rahulikus kohas, kus miski ei sega. Tulemuse näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on reaktsiooniaeg?
Lihtne reaktsiooniaeg on aeg, mille jooksul inimene vastab ühele selgele signaalile ühe ette teada liigutusega. Selle aja jooksul märkab silm muutust, signaal jõuab aju nägemispiirkondadesse, otsus „nüüd“ antakse edasi liigutusi juhtivatele piirkondadele ja need saadavad käsu käelihastele.
Psühholoogias eristatakse lihtsat reaktsiooni (üks signaal, üks vastus) ja valikreaktsiooni (mitu signaali, mitu vastust). See test mõõdab lihtsat reaktsiooni, seega on vastus kiirem ega sõltu niivõrd mõtlemisest, vaid pigem erksusest ja keskendumisest.
Milline reaktsiooniaeg on tavaline?
Woodsi ja kolleegide (2015) suures uuringus, kus osales ligi 1500 täiskasvanut vanuses 18-65 aastat, oli lihtsa nägemisreaktsiooni keskmine aeg umbes 230 ms ja pärast seadmete viivituse mahaarvamist umbes 213 ms. Uurijad leidsid ka, et reaktsioon aeglustub vanusega umbes pool millisekundit aastas, sugu ja haridus aga sellele olulist mõju ei avaldanud.
Internetis mõõtes on tulemused peaaegu alati pikemad: arvutihiir, klaviatuur, puuteekraan, ekraani värskendus ja brauser lisavad mõnest kuni mitmekümne millisekundini. Seetõttu on selle testi tulemusvahemikud seatud seda lisaviivitust arvestades ja tulemust tasub võtta ligikaudsena.
Mis teeb reaktsiooni kiiremaks või aeglasemaks?
Reaktsiooniaeg ei ole püsiv suurus. Seda mõjutavad paljud asjad:
- Erksus ja väsimus: pärast magamata ööd aeglustub reaktsioon märgatavalt ja hajus tähelepanu pikendab seda veelgi.
- Vanus: lihtne reaktsioon aeglustub järk-järgult. Woodsi ja kolleegide andmetel aeglustub peamiselt liigutuse algus, mitte signaali märkamine.
- Seade: juhtmega hiir ja arvutiekraan on tavaliselt kiiremad kui telefon või juhtmevabad seadmed.
- Ooteaeg: kui signaali hetk on ette teada, saab seda ära arvata ja vajutada ootamata. Seepärast on ooteaeg selles testis juhuslik, 1,5-4 sekundit, et tulemus näitaks reaktsiooni, mitte äraarvamist.
- Alkohol ja mõned ravimid: need aeglustavad reaktsiooni, mistõttu on joobes või unisust tekitavate ravimite mõju all autot juhtida ohtlik.
Kuidas testi täpsemalt teha?
Kõige parem on teha test arvutis, hoides sõrme hiirenupu või tühikuklahvi kohal, vaikses kohas ja ilma teiste avatud programmideta. Kui kordate testi iga paari päeva tagant samas seadmes, näete oma muutusi, sest seadme viivitus jääb siis samaks.
Kui teid huvitab lisaks kiirusele ka tähelepanu, proovige Stroopi testi, kus tuleb reageerida kiiresti, kuid mitte lasta end segajatest eksitada, ja keskendumisvõime testi.
Korduma kippuvad küsimused
Miks on minu tulemus aeglasem kui 200 ms, millest internetis kirjutatakse?
Umbes 200 ms tulemused on enamasti mõõdetud laborites, kus seadmete viivitus on teada ja see arvatakse maha. Brauseris lisavad ekraan, hiir või puuteekraan täiendavat viivitust, seega saab sama inimene internetis tavaliselt mõnekümne millisekundi võrra pikema aja.
Miks on tulemus mediaan, mitte keskmine?
Mediaan on väärtus, mis jääb keskele, kui kõik katsed järjestada kiireimast aeglaseimani. See sõltub vähem ühest ootamatult aeglasest katsest, näiteks kui te just sel hetkel silmi pilgutasite, ja peegeldab seetõttu paremini teie tavalist reaktsiooni.
Mis juhtub, kui vajutan liiga vara?
Sellist katset ei arvestata ja see tehakse uuesti. Liiga varaseks loetakse ka vajutused, mis tulevad kiiremini kui 100 ms pärast värvi muutumist, sest nii kiiresti inimene reageerida ei suuda: see on äraarvamine, mitte reaktsioon.
Kas reaktsiooniaeg näitab intelligentsust?
Ei. Teadusuuringutes on reaktsioonikiirus mõne võimega veidi seotud, kuid üks selline mõõtmine ütleb intelligentsuse kohta peaaegu mitte midagi. See test näitab ainult seda, kui kiiresti te täna lihtsale signaalile reageerisite.
Kas reaktsiooniaega saab parandada?
Osaliselt küll. Kõige rohkem aitavad piisav uni, liikumine ja keskendumine enne ülesannet. Sama ülesannet korrates tulemus veidi paraneb, sest sellega harjutakse, kuid suuri muutusi ei maksa oodata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Woods D. L., Wyma J. M., Yund E. W., Herron T. J., Reed B. (2015). Factors influencing the latency of simple reaction time. Frontiers in Human Neuroscience, 9, 131.
- Deary I. J., Liewald D., Nissan J. (2011). A free, easy-to-use, computer-based simple and four-choice reaction time programme: the Deary-Liewald reaction time task. Behavior Research Methods, 43(1), 258-268.
- Jensen A. R. (2006). Clocking the Mind: Mental Chronometry and Individual Differences. Amsterdam: Elsevier.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.