Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Intelligentsus ja mõtlemine

Stroopi test

Stroopi test on üks tuntumaid psühholoogiakatseid. Ekraanil näete värvide nimetusi, mis on kirjutatud eri värvidega, ja teie ülesanne on võimalikult kiiresti vajutada nuppu, millel on selle värvi nimi, millega sõna on kirjutatud. Mõnikord sõna ja värv ühtivad, mõnikord mitte, ja just siis hakkab lugemisharjumus segama.

Kõigepealt teete 4 harjutuskatset ja seejärel 28 päris katset. Tulemus näitab teie täpsust ja Stroopi efekti: kui palju kauem teil aega kulub, kui sõna ja värv ei ühti. Vastata saate hiirega, sõrmega või klahvidega 1, 2, 3 ja 4.

Jaga:
Interaktiivne ülesanne ~3 min. Tasuta

Valmistuge ülesandeks

See ei ole küsimustik, vaid lühike ülesanne, kus loeb ka kiirus. Tehke seda rahulikus kohas, kus miski ei sega. Tulemuse näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on Stroopi efekt?

Stroopi efekti kirjeldas 1935. aastal Ameerika psühholoog John Ridley Stroop. Ta märkas, et inimesed ütlevad palju aeglasemalt, millise värviga sõna on kirjutatud, kui sõna ise on mõne teise värvi nimetus. Näiteks kui sõna „roheline“ on kirjutatud punasega, kulub vastuse „punane“ ütlemiseks rohkem aega kui lihtsalt punase ruudu värvi nimetamiseks.

Põhjus on lihtne: täiskasvanu loeb automaatselt, ilma et tahakski. Kui sõna tähendus ja värv ei ühti, peab aju maha suruma kiirema, lugemisest tuleva vastuse ja valima aeglasema, mida ülesanne nõuab. Seda lisaaega nimetatakse Stroopi efektiks ehk interferentsiks.

Mida selle testi tulemus näitab?

Test arvutab kaks asja. Esiteks täpsuse: kui suure osa katsetest vastasite õigesti. Teiseks Stroopi efekti: vastamisaja mediaan juhul, kui sõna ja värv ei ühti, millest on lahutatud mediaan juhul, kui need ühtivad. Arvesse lähevad ainult õiged vastused.

Mida väiksem on vahe, seda vähem lugemine teid segas. Siiski vaadake mõlemat näitajat koos: kiiresti ja vigadeta vastata on raskem kui lihtsalt kiiresti. Kui vigu oli palju, on tulemus vähem usaldusväärne ja test annab sellest teada.

Kus Stroopi ülesannet kasutatakse?

Enam kui 90 aasta jooksul on Stroopi ülesandest saanud üks kõige sagedamini kasutatavaid ülesandeid kognitiivses psühholoogias. Colin MacLeodi 1991. aasta ülevaade võttis kokku sadu uuringuid ja näitas, et efekt on väga püsiv: see tekib peaaegu kõigil, kes oskavad lugeda, ega kao isegi pärast väga paljusid katseid, kuigi harjutades see väheneb.

Spetsialistid kasutavad Stroopi ülesande eri versioone tähelepanu juhtimise ja pidurdusvõime uurimiseks koos teiste meetoditega. Selline veebiversioon nagu see on lihtsustatud, seega sobib see enda proovilepanekuks ja huvi pärast, kuid mitte häirete kindlakstegemiseks.

Kuidas testi kõige paremini teha?

Mõni nõuanne, et tulemus peegeldaks paremini teie võimeid:

  • Tehke test arvutis ja vastake klahvidega 1, 2, 3 ja 4, hoides sõrmi nende peal.
  • Vaadake sõna värvi, mitte tähti. Mõnele aitab, kui pilku veidi „hägustada“.
  • Ärge püüdke olla kiire iga hinna eest: vead vähendavad täpsust ja ajavahe arvutamisel valesid vastuseid ei arvestata.
  • Võrrelge tulemust reaktsiooniaja testiga, mis mõõdab kiirust ilma segajateta.

Korduma kippuvad küsimused

Miks sõnad segavad, kuigi ma tean, et pean värvi vaatama?

Sest täiskasvanu jaoks on lugemine automaatne: aju loeb sõna läbi isegi siis, kui te seda ei taha. Ülesanne nõuab selle kiire vastuse mahasurumist ja selleks kulub lisaaega. Just seda Stroopi efekt mõõdabki.

Kas saan testi teha, kui eristan värve halvasti?

Kui teil on raske eristada punast ja rohelist, on test teile raskem ja tulemus vähem täpne. Nuppudel on värvide nimetused kirjas sõnadega, kuid ülesanne ise põhineb värvide eristamisel, seega suhtuge sel juhul tulemusse ettevaatlikult.

Kas Stroopi test võib tuvastada ADHD-d või mõne muu häire?

Ei. Spetsialistid kasutavad Stroopi ülesannet mõnikord ühe osana laiemast hindamisest, kuid üksi ei pane see ühtegi diagnoosi. Kui olete oma tähelepanu pärast mures, tehke ADHD-test ja arutage seda spetsialistiga.

Miks tulemus testi korrates paraneb?

Kui olete ülesandega harjunud, tunneb aju värvi kiiremini ära ja surub lugemise kergemini maha. Efekt väheneb, kuid peaaegu kellelgi ei kao see täielikult.

Mitu katset testis on?

Kõigepealt 4 harjutuskatset, mida ei arvestata, ja seejärel 28 päris katset: pooltes neist värv ühtib sõnaga, pooltes mitte. Kui te 3 sekundi jooksul ei vasta, loetakse katse veaks.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?