Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Isiksus

Huumoristiili test

Huumor ei ole üks asi: sama naerumehhanismiga saab seltskonda liita, endal tuju tõsta, konkurenti torgata või teha endast naerualuse, et teised naeraksid. Psühholoog Rod Martin koondas need erinevused koos kolleegidega nelja huumoristiili mudelisse ja HSQ küsimustikku: kaks stiili on terved (sõbralik ja ennast toetav), kaks riskantsed (agressiivne ja ennast alandav).

12 küsimust koostasime ise selle mudeli põhjal. See ei ole HSQ küsimustik, mistõttu punkte ei saa tema ametlike tulemustega võrrelda, kuid need näitavad, milline stiil teil domineerib ja mida see ütleb teie suhete kohta teiste ja iseendaga.

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Neli huumoristiili Martini järgi

Rod Martin ja tema kolleegid (2003) jagasid huumori kahe telje järgi: kellele see on suunatud (iseendale või suhetele teistega) ja mida see teenib (heaolu või käib selle arvelt). Nii saadakse neli stiili: sõbralik (suhetele, terve), ennast toetav (endale, terve), agressiivne (suhetele, teiste arvelt) ja ennast alandav (endale, enda arvelt). Nende HSQ küsimustikust sai huumoriuuringute standard.

Uuringute peamine järeldus: huumori hulk ise ei ütle enesetunde kohta midagi, otsustav on stiil. Palju nalja tegev inimene võib olla ruumis nii kõige tervem kui ka kõige õnnetum, sõltuvalt sellest, mida tema naer teenib.

Huumor suhetes ja tööl

Paarisuhete uuringutes on sõbralik ja toetav huumor seotud suurema rahuloluga suhtes, agressiivne (eriti partneri pilkamine) on aga punane lipp: pidev iroonia partneri aadressil teiste ees on sageli põlguse vorm, mis on suhetele üks kahjulikumaid. Neid on lihtne eristada adressaadi näo järgi pärast naeru.

Tööl on huumor kahe teraga tööriist: see tugevdab meeskondi ja vähendab stressi, kuid juhi agressiivne huumor toimib alibiga hirmutamisena. Reegel on lihtne: ülespoole naerda (enda, võimu, olukorra üle) on ohutu, allapoole naerda peaaegu mitte kunagi.

Kas huumoristiili saab muuta?

Jah: stiil on harjumus, mitte loomus. Kõigepealt aitab märkamine (milliseid nalju tuleb automaatselt ja millistes olukordades), seejärel asendamine: teravuse energia saab suunata olukordade absurdsusele (agressiivsest sõbralikuks) ja enda peksmise ühiste äpardumiste koomikale (alandavast toetavaks). Sisu on sarnane, adressaat teine.

Sügavamalt tasub vaadata siis, kui huumor on ainus emotsioonide kanal: kui oskate kõige valusa üle ainult nalja teha, tasub harjutada ka otsest tunnetest rääkimist, alustuseks kas või emotsioonide mõistmise testiga.

Korduma kippuvad küsimused

Mulle meeldib must huumor. Milline stiil see on?

Must huumor on sisu, mitte stiil: see võib teenida ükskõik millist neljast. Surma üle naermine, mis aitab meedikutel vahetuse vastu pidada, on ennast toetav; sama nali konkreetse haige inimese aadressil on juba agressiivne. Muide, uuringud kujutavad musta huumori austajaid leebemalt, kui tavaliselt arvatakse: selle mõistmine on seotud intelligentsuse, mitte pahatahtlikkusega.

Kas enesekriitiline huumor on alati halb?

Ei: doseeritud enesekriitika on võlu ja turvalise enesehinnangu märk (enda üle saab naerda ainult see, kes ennast ei karda). Riskantseks muutub see domineerides: kui ennast on vaja alandada selleks, et teid aktsepteeritaks, või kui naljad endast on avalikud, aga valu nende all päris. Doos ja motiiv eristavad võlu haavast.

Partner pilkab mind sõprade ees pidevalt „naljaga pooleks“. Kas see on normaalne?

Süstemaatiline partneri pilkamine, eriti teiste ees, ei ole huumoristiil, vaid austuse küsimus: Gottmani uuringutes on põlgus (mille vorm on sageli just „naljad“) suhte lagunemise tugevaim ennustaja. Öelge otse, et see ei ole teile naljakas; reaktsioon sellisele vestlusele ütleb rohkem kui naljad ise. Vaadake ka toksiliste suhete testi.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Martin R. A. jt (2003). Individual differences in uses of humor and their relation to psychological well-being: development of the Humor Styles Questionnaire. Journal of Research in Personality, 37(1).
  • Martin R. A., Ford T. E. (2018). The Psychology of Humor: An Integrative Approach. Academic Press.
Kas see test oli teile kasulik?