Kujutluse erksuse test
Kui paluda kujutleda õuna, „näevad“ mõned inimesed seda peaaegu nagu fotol: värvi, läike ja varjuga. Teised näevad tuhmi piirjoont. Kolmandad ei näe aga midagi: nad teavad õuntest kõike, kuid mingit pilti peas ei teki. See skaala on normaalne ja üllatavalt lai ning selle äärmustel on nimed: afantaasia (sisemisi pilte ei ole) ja hüperfantaasia (pildid on peaaegu nagu tegelikkus).
Test koosneb 12 kujutlusülesandest. Sulgege iga ülesande juures hetkeks silmad, proovige kirjeldatud pilti ette kujutada ja hinnake, kui ere see oli. Oluline on hinnata seda, mida te tegelikult kogesite, mitte seda, mida te objekti kohta teate.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on kujutluse erksus ja afantaasia?
Sisemiste piltide erksus on skaala, mis ulatub piltide täielikust puudumisest (afantaasia) kuni peaaegu fotograafilise erksuseni (hüperfantaasia). Pikka aega arvati, et kõik kogevad „ettekujutamist“ ühtemoodi, kuid uuringud on näidanud tohutuid erinevusi: osa inimesi näeb sisemisi pilte sõna otseses mõttes, osa aga tegutseb ainult teadmise abil, ilma mingi pildita.
Mõiste „afantaasia“ pakkus 2015. aastal välja neuroloog Adam Zemani meeskond, kes kirjeldas inimesi, kes polnud kunagi sisemisi pilte kogenud. Sellest ajast on teema muutunud kognitiivteaduse üheks huvitavamaks valdkonnaks: selgus, et afantaasia on umbes 1-4 protsendil inimestest, enamik saab sellest teada alles täiskasvanuna ja see ei takista kuidagi edukalt töötamast isegi visuaalsetel erialadel.
Kuidas test töötab?
Test põhineb kujutluspiltide erksuse hindamise klassikalisel vormil, mille kinnistas psühholoogias David Marksi visuaalse kujutluse erksuse küsimustik (VVIQ): inimesel palutakse ette kujutada konkreetseid stseene ja hinnata, kui erksana ta neid tegelikult koges. Meie ülesanded hõlmavad eri tüüpi kujutluspilte: nägusid, kohti, värve, liikumist ja juhitavat objekti (pöörlevat kuupi). Ülesanded ja vastuseskaala koostasime ise: need ei ole VVIQ küsimused, mistõttu ei ole tulemused VVIQ tulemustega võrreldavad.
Vastamisel on kõige tähtsam eristada nägemist teadmisest: punasele õunale mõeldes teate kahtlemata, et see on punane ja ümar. Küsimus on aga teine: kas te kogete pilti? Kui vastus on „ei, ma lihtsalt tean“, on see täiesti normaalne vastus ja just see tulebki märkida.
Kas kujutluse erksus on seotud võimetega?
Vähem, kui tundub. Afantaasiaga inimesed lahendavad keskmiselt sama hästi ruumilisi ülesandeid (nad kasutavad piltide asemel reegleid ja seoseid), teevad edukalt loometööd ja neil on faktide jaoks normaalne mälu. Erinevused on peenemad: elulugulised mälestused on vähem „kinematograafilised“ ja mõned visualiseerimisel põhinevad võtted lihtsalt ei toimi.
Ka hüperfantaasia ei ole „parem“: see annab võimsa loometööriista, kuid näitab erksalt ka ebameeldivaid stsenaariume. Igal kohal skaalal on oma tugevused, seega ei ole testi tulemus hinnang, vaid teie mõtlemisvormi kirjeldus.
Miks on kasulik teada oma kohta skaalal?
Kõige praktilisem kasu on õppimis- ja eneseabivõtete valikul: visualiseerimisharjutused, kujutluspiltidel põhinevad meditatsioonid ja „kujuta ette eesmärki“ meetodid toimivad ainult neile, kellel on, millega ette kujutada. Kui olete afantaasiale lähemal, toimivad teile sõnalised, loogilised ja kehalistel aistingutel põhinevad meetodid, ning see ei ole puudus, vaid vormi küsimus.
Kui teema huvitas, proovige ka ruumilise mõtlemise testi: see näitab, kuidas lahendate ruumilisi ülesandeid sõltumata sellest, kas kasutate pilte. Mõtlemisstiili test aga näitab, milliste kategooriatega teie pea üldse töötab.
Korduma kippuvad küsimused
Tundub, et mul on afantaasia. Kas peaksin muretsema?
Ei. Afantaasia ei ole haigus ega häire, vaid kaasasündinud mõtlemise eripära, nagu vasakukäelisus. See ei sega karjääri, suhteid ega loometööd. Ainus praktiline muudatus: valige õppimis- ja lõõgastusvõtteid, mis ei põhine kujutluspiltidel.
Kas afantaasia võib tekkida äkki?
Kaasasündinud afantaasia on kogu elu kestev omadus. Kui olete varem erksaid pilte kogenud ja need on äkki kadunud, eriti pärast vigastust, haigust või tugevat stressi, on tegu teistsuguse olukorraga, mida tasub arstiga arutada.
Kas saan treenida ja muuta pildid erksamaks?
Mingil määral: lühikesed „vaata ja hoia silme ees“ harjutused suurendavad osal inimestel tuhmide piltide erksust. Skaala äärmused on aga püsivad: tõelist afantaasiat treening ei kaota, ja seda pole vaja teha, sest teie mõtlemine toimib oma vormis suurepäraselt.
Miks on minu tulemus teistsugune kui eile tundus?
Kujutluspiltide erksus kõigub: väsimus, stress ja kiirustamine muudavad need tuhmimaks. Testi tulemus näitab üldist vahemikku, mitte täpset punkti. Kui kahtlete, tehke test rahulikus keskkonnas uuesti.
Kas minu vastuseid saadetakse kuhugi?
Ei. Tulemus arvutatakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Zeman A., Dewar M., Della Sala S. (2015). Lives without imagery: Congenital aphantasia. Cortex.
- Marks D. F. (1973). Visual imagery differences in the recall of pictures. British Journal of Psychology.
- Zeman A. jt (2020). Phantasia: The psychological significance of lifelong visual imagery vividness extremes. Cortex.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.