Düsgraafia test
Mõnele lihtsalt ei meeldi käsitsi kirjutada, teisele on see aga tõeline vaev: tähed ei allu, käsi väsib kiiresti, vigu on palju ka tuttavates sõnades ja see, mis peas oli suurepäraselt paigas, tuleb paberile katkendlik ja lühike. Kui sellised raskused on inimesega kaasas esimestest kooliaastatest saati ega kao pingutustest hoolimata, räägitakse kirjutamise õpihäirest, mida igapäevakeeles nimetatakse sageli düsgraafiaks.
Kuusteist meie enda koostatud küsimust on mõeldud täiskasvanutele ja noortele: mõelge nii kooliajale kui ka praegusele elule. Kui muretsete lapse pärast, tehke test enda kohta, lastele omased tunnused leiate allpool tekstist. Lugemisraskusi aitab kontrollida eraldi düsleksia test.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on düsgraafia ja miks see sõna tähendab eri asju?
Rahvusvahelistes klassifikatsioonides ei ole „düsgraafia“ diagnoosi põhinimetus: RHK-11 toob selle sõna ära ainult ühe sünonüümina. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni klassifikatsioonis DSM-5-TR räägitakse spetsiifilisest õpihäirest kirjaliku väljendusoskuse kahjustusega, Maailma Terviseorganisatsiooni RHK-11-s aga arengulisest õpihäirest kirjaliku väljendusoskuse kahjustusega. Mõlemal juhul peetakse silmas püsivaid, juba kooliajast nähtavaid raskusi õigekirja, grammatika ja kirjavahemärkidega ning raskusi mõtete selge ja sidusa kirjaliku väljendamisega, kui neid ei seleta intelligentsus, nägemis- või kuulmishäired ega õppimisvõimaluste puudumine. Käsitsi kirjutamise (käekirja) raskused nende määratluste alla otseselt ei kuulu: DSM-5-TR mainib neid kui üht koordinatsiooni arenguhäire tunnust.
Sõna „düsgraafia“ kasutatakse eri riikides ja eri spetsialistide seas erinevalt. Mõned nimetavad nii eelkõige käsitsi kirjutamise raskusi: aeglast, raskesti loetavat, kiiresti väsitavat käekirja. Teised, eriti logopeedid, nimetavad nii spetsiifilisi kirjutamisvigu (tähtede vahelejätmine, ümberpaigutamine, sõnalõppude vead), õigekirjareeglite vigu aga eristatakse vahel eraldi ja nimetatakse düsortograafiaks. Seepärast tasub küsida, millist valdkonda spetsialist silmas peab, kui ta mainib düsgraafiat. See test hõlmab kõiki kolme valdkonda: käsitsi kirjutamist, õigekirja ja kirjavahemärke ning teksti loomist.
Kuidas kirjutamisraskused igapäevaelus välja näevad?
Kirjutamine on keeruline tegevus: korraga tuleb juhtida kätt, meenutada sõnade õigekirja ja mõelda, mida tahate öelda. Kui vähemalt üks lüli ei tööta automaatselt, võtab see tähelepanu teistelt ära. Vanematel ja õpetajatel tasub tähelepanu pöörata, kui laps või noor:
- Käsitsi kirjutamine: kirjutab eakaaslastest märgatavalt aeglasemalt, tähed on ebaühtlased, hoiab kirjutusvahendit ebatavaliselt ja surub tugevalt, kurdab kiiresti väsinud käe üle
- Õigekiri ja kirjavahemärgid: teeb palju vigu ka selgeks õpitud sõnades, kirjutab sama sõna eri moodi, kirjavahemärke peaaegu ei pane
- Teksti loomine: jutustab suuliselt elavalt ja põhjalikult, kirjand on aga mõnelauseline, katkendlik, ilma selge alguse ja lõputa
- Vältimine: püüab kirjalikest töödest kõrvale hiilida, teeb ülesanded viimasel minutil, nutab või vihastab vihiku taga
- Lõhe: teistes ainetes läheb hästi, kirjalikud tööd aga valmistavad pidevalt raskusi, hoolimata pingutustest ja abist
Düsgraafia, düsleksia või lihtsalt lohakas käekiri?
Düsleksia on eelkõige seotud lugemisega: sõnu on raske täpselt ja sujuvalt lugeda. Kuna lugemine ja õigekiri toetuvad samadele häälikute ja tähtede seostele, teevad düsleksiaga inimesed tavaliselt ka õigekirjavigu, mistõttu need raskused käivad sageli koos. On aga ka nii, et inimene loeb hästi ja takerdub ainult kirjutamisel, eriti käeliigutuste või teksti loomise juures. Kui tunnete ära lugemisraskused, tehke ka düsleksia test, lugemishäire kohta leiate rohkem düsleksia kirjeldusest.
Lohakas käekiri ei ole veel häire. Kui kirjutate kiirustades viltu, kuid vajaduse korral suudate kirjutada loetavalt, käsi ei väsi, õigekirjavigu on vähe ja mõtteid väljendate kirjalikult vabalt, on see tõenäoliselt lihtsalt teie käekirja omapära. Käsitsi kirjutamise raskused võivad olla ka düspraksia (koordinatsiooni arenguhäire) osa ning vahelejäetud sõnad ja kaotatud mõttelõng viitavad mõnikord hoopis tähelepanuraskustele, mida aitab kontrollida ADHD test.
Kuhu pöörduda ja mis aitab?
Õigekirja, kirjavahemärke ja kirjalikku keelt hindavad logopeedid, eripedagoogid ja psühholoogid. Kui takerdutakse kõige rohkem käeliigutuste taha, aitab tegevusterapeut ning valu või muude liigutusraskuste korral ka neuroloog. Hindamisel vaadatakse tervikpilti: kirjutamise kiirust ja loetavust, õigekirja, teksti loomist, lugemist ja üldvõimeid, sest sellest sõltub, milline abi on kasulik.
Laste puhul on esimene samm tavaliselt vestlus õpetaja ja kooli tugispetsialistidega (logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog), kes aitavad raskusi hinnata ja soovitada kohandusi õppetöös ja hindamisel. Täiskasvanud võivad pöörduda logopeedi või psühholoogi poole, üliõpilastel tasub uurida tugivõimalusi oma kõrgkoolis.
Aitavad sihipärased harjutused (lastel käe peenmotoorika ja õigekirja, vanematel teksti planeerimise), ergonoomilised vahendid (jämedamad kirjutusvahendid, spetsiaalsed hoidjad) ja mis kõige tähtsam, võimalus kirjutada arvutiga, dikteerida ja kasutada õigekirja kontrolli. Kirjalike tööde puhul aitab lihtne kava: kõigepealt paar peamist mõtet, siis nende järjekord ja alles siis laused. Koolis ja õpingutes antakse sageli lisaaega või lubatakse vastata suuliselt.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab düsgraafiat tuvastada?
Ei. Test on suunav: see näitab, kas teie raskused sarnanevad kirjutamise õpihäirega ja millises valdkonnas neid on kõige rohkem. Diagnoosi panevad spetsialistid, kes hindavad põhjalikult kirjutamist, lugemist ja üldvõimeid.
Kas halb käekiri tähendab juba düsgraafiat?
Ei. Paljud inimesed kirjutavad inetult, kuid kiiresti, valuta ja ilma suuremate õigekirjaraskusteta. Häirest räägitakse siis, kui raskused on selged, püsivad kooliajast saati pingutustest hoolimata ja segavad päriselt õppimist või tööd.
Kas kirjutamisraskused võivad tekkida täiskasvanueas?
Arengulised õpihäired algavad lapsepõlves, kuigi mõnikord märgatakse neid alles hiljem, kui nõudmised kasvavad. Kui kirjutamine on muutunud raskemaks järsku või hiljuti (näiteks käsi väriseb, nõrgeneb või suriseb), on see juba teine küsimus: pöörduge perearsti poole, sest selliseid muutusi võivad põhjustada terviseprobleemid.
Kas piisab arvutiga kirjutamisest?
Kui suurim raskus on käeliigutustes, lahendab klaviatuur sageli palju probleeme. Õigekirja ja teksti loomise raskused arvutis ei kao, kuid neid kergendavad oluliselt õigekirja kontroll, dikteerimine ja tekstimallid. Lastel tasub ühendada mõlemad teed: õppida käsitsi kirjutama ja samal ajal harjuda klaviatuuriga.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed., Text Revision (DSM-5-TR): Specific Learning Disorder.
- World Health Organization. ICD-11: 6A03.1 Developmental learning disorder with impairment in written expression.
- McCloskey M., Rapp B. (2017). Developmental dysgraphia: An overview and framework for research. Cognitive Neuropsychology, 34(3-4), 65-82.
- Döhla D., Heim S. (2016). Developmental Dyslexia and Dysgraphia: What can We Learn from the One About the Other? Frontiers in Psychology, 6, 2045.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.